„Kõige rohkem olen ma siiski politsei pressiesindaja, sest see töö tõmbab sind endasse,“ kirjeldab Marianne Ubaleht oma põhitööd Politsei- ja Piirivalveametis. Lisaks politseis toimetamisele leiab teda vabal ajal vormi kandmas abipolitseinikuna, teda kuuleb pühapäeviti saates „Tissident“ ja tema hallata on Instagrami konto @seepoleokei.
„Politsei on vormis, värvilise autoga, vilkurid sähvivad – kõige atraktiivsem asi Eesti tänavatel. Kui politseiauto vilkuritega kuhugi sõidab, siis kõikidel käib südame alt jõnks läbi, et mis nüüd küll juhtus. Kõik tahavad teada, kuhu nad lähevad ja mida nad teevad,“ kirjeldas Marianne seda, mismoodi politsei nägemine inimestele mõjub.
„Esimene asi millele ma tuginen, on see, et ma räägiksin tõtt. Isegi kui mul ei ole alguses veel väga palju infot, mida öelda,“ sõnas Marianne vastuseks küsimusele, millest ta lähtub kui avalikkusele politsei tegemiste kohta infot jagab. Inimesed kipuvad aga politseinikke stereotüüpideks jagama – kas siis on olemas kuri politseinik ja hea politseinik?
30 minutit taevas: Marianne Ubaleht
„Kui on vaja olla kuri, siis tuleb ka kurja häält. Aga kui on vaja aru saada ja olla empaatiline, siis ollakse ka seda. Ühe hea politseiniku tähtis omadus ongi see, et ta suudab vastavalt olukorrale kohaneda,“ arvab Marianne. Paraku tuleb abipolitseiniku töös tõdeda, et paljude väljakutsete sisus on ühiseks nimetajaks alkohol. Ning samuti murrame müüdi, justkui koduvägivalla all kannatavad ainult mingid naised kuskil meist kaugel.
„Koduvägivald ei küsi kui palju sa palka saad, ei küsi mis on su aadress ja kus su mees töötab või sa ise töötad,“ sõnas Marianne ja lisas, et vägivaldseid suhteid ja väärkohtlemist leidub igasugustes peredes.
Millest veel saates juttu tuleb ja mis siis Anu Saagimi ja Marianne vahel tegelikult juhtus, saad teada, kui vaatad saadet.