Anita Sibul - väikelinna tüdruk, kellest võrsus isepäine maailmakodanik: kui katki ei jäta, jõuad sinna kuhu soovid!

Nimi: Anita Sibul.

Vanus: meediast võib leida kahte sorti vastuseid - 19 ja 20. Mul on kohe-kohe sünnipäev (24.dets) tulemas, siis saate mu sotsiaalmeediast näha, kui vana ma siis olen. :)

Instagram: @anitasibul

Ma olen: influencer.

Elulooraamatu pealkiri oleks.. ma ise paneks ilmselt lihtsalt ''Life of Anita Sibul'', ühtpidi sellepärast, et ei taha ühtki sündmust teisest tähtsamaks pidada ja pealkirjas seda kuidagi väljendada, sest ei oleks ju juhtunud üht ilma teiseta, kuid teistpidi sellepärast, et see raamat peaks tõesti olema kogu mu elust. Kuna ma suurem kirjameister pole, siis hea meelega palkaksin variautori ja jutustaksin talle neid hulle ja seiklusrohkeid lugusid oma elust. Olen mõelnud osadest juhtumistest teha Youtube'i storytime videosid, nii et kui aeg on küps, siis...

Sellele kirjutaks eessõna.. kuna raamat oleks minu elust, siis lugejal oleks ehk huvitav alustuseks näha mind näiteks läbi mu ema silmade ja saada väike pilguheide sellest, milline ma kõrvalt tundusin või kuidas mingite otsusteni jõudsin.

..ja esilehele saaksid pühenduse.. ilmselt saaks see pühendus olema nagu kokkuvõte raamatust, sest peale peategelaste mu elus, on nii palju inimesi, keda tahaksin tänada kas mõne ainsa öeldud lause eest, mis on jäänud mulle kummitama nädalateks, või mõne kogemuse eest, olgu see hea või halb.

Nooremale iseendale ütleksin/soovitaksin… "you did amazing sweetie," ainult veidi julgem oleks võinud olla.

via GIPHY

Ma ei kujuta enda elu ette ilma: sooja ilmata.

Lemmik paik maailmas: just hiljuti ühe tuttava reisiselliga sel küsimusel arutades jõudsime tõdemusele, et sellist kohta maailmas, mis aastaringi oleks lemmik ja meeldiv elamiseks, ei eksisteerigi. Kurb selle üle samas ei maksa olla - üks põhjus rohkem reisimiseks. :)

Kui mu keha oleks instrument, siis oleksin.. ma ei oska ühtki pilli mängida, nii et päris raske on ette kujutada, aga äkki klaver? Saab olla vaikne, vali, graatsiline, aga samas seda pilli tundma õppida on raskem kui näiteks kitarri.

Minu ajast kulub liiga palju: pole vist üllatus, et Instagramis kerimisele. :D

Minu halb harjumus on: käia liiga palju väljas söömas, samas ma ise väga naudin seda, teised ütlevad, et see on halb harjumus. Aga ma ei oska üldse süüa teha ja okei...saaks õppida selgeks, kuid no absoluutselt ei ole kirge selle vastu.

Minu elu soundtrack oleks: mulle väga meeldib house, algab ja lõpeb enamasti rahulikult, aga vahepeal on mäsu, samas on kogu aeg olemas ühtne rütm, ja on kui narkootikum, võtab kogu su keha ja mõistuse sõltuvusse.

Sotsiaalmeedias on liiga palju: sisutühjust.

Kindlasti ei tohiks tõsiselt võtta: üleüldiselt elu, ei maksa enda vastu liiga karm olla või põdeda tehtud tegusid. Sinu elu on nagu üks raamat - kunagi ei tea, kuhu mingi tegu viia võib või mis järgmisel leheküljel toimub. Be excited about life (ole elu üle elevil)-  Lisaks ei maksa liiga tõsiselt gümnaasiumi võtta, igas aines ,,5" peale pingutamine on pigem ajaraisk. Peaasi, et eksamiained ilusti läheksid. Tagantjärgi ütlen küll endale aitäh, et otsustasin suure õppimise asemel tegeleda enda sotsiaalmeedia arendamisega. Küll aga peaks kindlasti tõsiselt võtma oma aega, kooliasjade nurka viskamine ja selle asemel pidutsemine ei ole see, mida heaks kiidan.

Kõige paremad laulusõnad on: hetkelemmikutest ütleks Ariana Grande - Thank U, Next. Just sellepärast, et tunnen ise oma ekside vastu täpselt samamoodi - ei saa ühegi vastu vimma pidada, sest ka nemad on aidanud mind vormida just selliseks inimeseks, nagu olen, lasknud kogeda ja läbi elada. Olen elevil ja ei jõua ära oodata, et näha, milliseid inimesi ja seiklusi elu toob.

Lemmik Instagrami konto: mulle meeldib see kombo, mis kõikide mu jälgivate kontode piltidest tuleb, ühte lemmikut ei ole.

Parim kontserdielamus: mulle meeldib Weekend Festival, saab 3 päeva möllata.

Enda eesmärkide nimel olen valmis ma..kõik muu katki jätma ja 1000% pühenduma.

Päev on läinud hästi, kui.. magama minnes pea ei valuta, kõlab võib-olla imelikult, aga näiteks keskkooli alguses mul pidevalt pea valutas, just liiga suure koormuse tõttu. Nüüd kui enam koolis ei käi, ei valuta ka pea ja energiat on palju rohkem. Nii tean, et ei ole oma tervisele liiga teinud ja suudan kaua elada. :)

Lugu, mis mind alati käima tõmbab/motiveerib.. mind saab alati käima tõmmata house'i või EDM'i dropiga, aga üks kauaaegseid lemmikuid ja natuke rahulikum on see:

Inimene, kellega vahetaksin meelsasti üheks päevaks kohad on: Elon Musk, annaks nendele 80-100h nädalas töötavatele inimestele puhkepäeva. :D

Lugu, mis toob alati eredaid mälestusi: lugu sellest, kuidas ma esimest korda New Yorki läksin. See reis oli nagu mu elu unistuse täitumine, seni olin ainult netist pilte imetlenud ning lausa nutsin, kui sain teada, et on minek. Maandusime siis lennujaamas ja läksime sealt metroojaama. Vaatasin seal ringi ja mõtlesin peas, et misasja, kus siis kõik kõrged majad on, siin pole ju mitte midagi...miks ma tulin. Peale tunnikest sõitu väljusime Central Parki ühes nurgas olevas peatuses ja kui ma siis enda ümber ringi vaatasin, olin täiesti õnnejoovastuses - kõik ongi täpselt selline ja veel ägedamgi kui piltidel. Väikelinna tüdrukuna ei tulnud ma aga selle pealegi, et kõrgemale ka vaadata. Kasuisa hõikas, et seda pilvelõhkujat ka vaataksin, peaaegu ümber kukkudes suutsin tipu ära näha ja sel hetkel teadsin - now I've made it.

Mu endine kirjanduseõpetaja ütleks selle kohta ilmselt, et väga halb näide, aga eks eesmärkidega ole sama - algul tahad väga, siis oled juba poolel teel ja suudad pettuda, kuid kui katki ei jäta, jõuad siiski sinna kuhu soovisid, ning kui keegi veel korra tagant ka utsitab, avanevad uksed, millest ise võib-olla teadlikki polnud.