Intervjuus Retro Hommikule kirjeldas Orm, et lapsepõlve suvesid meenutades kangastuvad talle kohe mälupildid kahest erilisest kohast Eestimaal: Lohusalu ja Kuusalul. "Ühes oli minu isa suvila, teises emapoolse pere maakodu," meenutas ta.
Kohe kui hakkas koolivaheaeg kibeles Orm just nendesse paikadesse, et nautida loodust ja avastada kõike seda, mida võib pakkuda mets. "Ma hakkasin manguma, et laske mind sinna metsa, palun!" naeris Orm, et veel enne kui vanemad tema järgneva suve osas plaane said hakata tegema, oli temal juba siht silme ees. "Kõva korilane olen, hobikorras," tunnistab ta, et lapsena avastatu on siiani suur osa tema elust.
"Ma arvan, et sealt olengi saanud oma armastuse, mis mul on fine diningus, metsasaaduste vastu," tõdeb kokk. "Minu elu parimad mälestused on sellistest riisikametsadest, et olid põlvili maas ja ainult uhasid. Ma arvan, et ma olin 7-8-9-aastane. Vanaisa abiga teadsin, millist seent korvi panna. Riisikas oli esimene seen, mida teadsin ja nad on siiani mu lemmikud," rääkis Orm.
Lihtsalt niisama sihitult avastada ei saanud Orm aga üleliia kaua. Juba teismeeas sai alguse tema karjäär kokanduses. "Mu ema ütles, et mida sa siin luuslangi lased, aeg on tööle minna!" rääkis Orm, kes asus teenindajana tööle restoranis Rukola. Teenindajakarjäär jäi aga üürikeseks, sest sama suve lõpus töötas ta juba abikokana restoranis Chedi.
Olgugi, et suved veetis Orm peamiselt maal, sai ta ka linnas elades nautida maa-elule omaseid rõõme - kodutöid. "Ma olen Tondilt pärit poiss. Eramajast, suure hooviga. Kõplamine, lume rookimine, lehtede riisumine, põõsaste pügamine - loetlege ainult järjest, ma noogutan," kirjeldas ta.
Nooremana huvitus Orm veel ka näitlemisest ning jalgpallist, kuid need asendusid peagi teiste suuremate kirgedega. Sõbrad aga, kellega sai vastu võetud noorusaja suurimad õppetunnid, on tänaseni Ormi elus.
Kasvamine aga, teadupoolest, ei käi sugugi vaid vikerkaarte saatel viksitud kingadega üle aasa kepseldes. "Jeesus, seda ei tohi rääkida avalikus meedias," naeris Orm kui saatejuhid Maris Kõrvits ja Rauno Märks suurimate lolluste kohta pärisid.
"Me tegimegi ainult pättuseid," lõõpis ta. "Kodu juures olid ju Tondi kasarmud ja seal sai ikka tehtud. Mängitud politseid ja pätti, pätti ja pätti... Lõpuks ainult pätti," kirjeldas ta humoorikalt. "Selle päti mängimise eest sai veel kodus vastu pead ka," vangutas ta.
"Esimesed eterniidist ahjud said ehitatud, ühtlasi ka viimased. Kõigile raadiokuulajatele ütlen - ärge ehitage eterniidist ahju, eriti kui te olete 12-aastased. Ei ole hea mõte!"
"Aga lapsepõlv oli tegelikult äge," rõõmustab Orm täna.
Intervjuu on originaalselt salvestatud 2023. aasta suvel.
