Arvustus: EMA surub artistid kummalistesse raamidesse
Siinse helielu suurim spektaakel on taas toimunud ning aasta parimatest parimad on pärjatud.
Siinse helielu suurim spektaakel on taas toimunud ning aasta parimatest parimad on pärjatud.
EMA auhind on ilmselt igale kohalikule artistile THE auhind. See tähendab, et see mida oled viimase aasta jooksul teinud, on saanud teatud kvaliteedi märgi, mitte ilmtingimata populaarsuse põhjal peavoolus, vaid valdkonna tähtsate peade otsusel.
Ka EMA’d ise soovivad olla tasemel kultuurisündmus ja aastate jooksul on eesmärgile kindlasti lähemale jõutud. Massiivse turmmipõrina saatel avatud õhtut modereerisid Reigo Ahven ja Lepatriinu. Suur otsesaade, suur pinge, kuid mõlemad said suuremate kohmetusteta olukorras hakkama ja gala voolas sujuvalt.
Tõrkeid tekib hoopis EMA nominentide kohati rändom paigutus kategooriatesse, mis surub artistid kummalisetesse raamidesse. Miks on Ewert and The Two Dragonsi indie/elektroonika pop-rokk nomineeritud aasta rokkalbumile? Nimetatud auhinda laval vastu võttes, ei saanud ka härrad ise sellest aru. Kas poleks pidanud see tiitel nii minu subjektiivse arvamuse kui loogika kohaselt kuuluma Kuradi Saarele? Ärge saage valesti aru, "Hands Around the Moon" on suurepärane album, kuid rokk? Pigem mitte. Kategooriates võiks ka nominente rohkem olla.
Aga hästi oli ju ka ning õigele aadressile läksid näiteks aasta debüütalbum (Sander Mölder „TIKS 068“), aasta hiphopalbum (Tommy Cash „¥€$“) ning aasta ansambel (Ewert and The Two Dragons „Hands Around the Moon“). Ka Maarja Nuudi ja Ruumi "Muunduja" vääris saadud tunnustust.
Sander Möldri ja TIKS Recordsi puhul on soe tunne näha, et oma teemaga tiksumine viib sihile ning Mölder võib end osalt ehtida ka Ewerti ja draakonite sulgedega olles uue plaadi produtsent. Õhtu kuuluski aasta ansamblile, kes oma värske plaadiga end bändina taas justkui üles leidsid. Härrad viisid koju auhinnad kõigis kategooriates, milles nimetatud olid (lisaks mainitutele ka Aasta Album). Suur õhtu oli see kahtlemata ka Toomas Olljumi ning tema tüüritud Sony Musicu alaleibeli Made in Baltics jaoks, mille all tegutsevad nii Draakonid kui värske aasta naisartist Lenna.
Aasta meesartisti võidus oldi ilmselt sama kindlad kui aasta muusikavideo omas. Aimasin, et ühel või teisel kujul saab suurhalli laval sel õhtul Nublut ennast näha ja nii läkski. EMA’de eelmainitud prestiižikusest räägib see, et räppar tuli esmakordsel ise oma auhinnale järele.
Kuni viimaste minutiteni tundus, et nublu ilmutus jääb 2019. aasta EMA’de erilisemaks hetkeks, kuid siis tuli oma panuse eesti Eesti muusikasse elutöö preemia pälvinud Mahavok. Nende megamiksi esimese kahe loo ajal täitsid laulja kohustusi Heini Vaikmaa tütar Anet ning Karl Madis, aga siis... Aga siis!? Hakkas kõlama „Mägede hääl“ ja lavale astus Kare Kauks ning paremat püanti uhke õhtu lõppu poleks ilmselt keegi osanud tahta.