Arvustus: Pluuto x nublu "Mesimagusa" sume atmosfäär korvab lahjad read
Kohaliku räpiskeene kaks mutlikakoera viskasid riimid ühte kuuti. Tulemust kuulas Johanna Maria Mängel.
Kohaliku räpiskeene kaks mutlikakoera viskasid riimid ühte kuuti. Tulemust kuulas Johanna Maria Mängel.
Muusikaareeni on vallutanud teismelised ning üheks neist on 16-aastane Pluuto, kes on eestlaste striimimiseelistuste tipus. Tema meisterdatud singel “Mesimagus” esindab sensot ja pehmelt puurivat träppi, mis oma laisalt loksuva tempoga kuulajat meeldivalt õõtsutab. Taolist teemat viljeleb siinsel maastikul veel näiteks Mick Moon. Moodsalt kihilise instrumentaali seovad kokku trummiliin ning hägused flöödimotiivid ja taust jääb sihilikult tahaplaanile kajama, et lükata fookusesse rütm ja riim.
Nii Pluuto kui nublu flow kulgeb turvalistel ja üsna sirgejoonelistel radadel ning põnevaid trikke tempo või lingvistikaga siin ei kuule. See polegi SoundCloud räpi eesmärk, pigem tahab lugu tekitada sumedat atmosfääri, milles tiksuda. See õnnestub “Mesimagusas” hästi ja härrade häälikud potsatavad mõnusalt tausta sisse ning mõlema unised tämbrid sulavad läbisegi räppides tuusalt teineteise sisse.
Loo read ujuvad pigem pinnavees ja liigselt ei kõneta - Anu Saagimi ja Elu24 viited on juba natuke väsinud. Ka nublu pole enam ammu sama taseme teravmeelsusega rõõmustanud nagu ta seda möödunud suve lansseeringutes tegi.
Mis loo puhul kõige enam kruvib, on siiski eelmainitud õhustik. Kõik elemendid taustast riimideni valguvad aeglaselt helilõuendile kerge akvarellina laiali ning kuigi taolisel valemil on oht liialt ähmaseks muutuda, moodustub siin piirjoonte segunemisest oivaline ja sümbioosne tervik.