Kiputakse ikka kirjeldama muusika ravivat mõju. Nüüd on teooriat, et muusika on ravim, kinnitanud ka teadus. Huvitaval kombel on katsetuste käigus selgunud ka mõned kindlad palad, mis mõjuvad eriliselt positiivselt, koos füüsiliste ja mõõdetavate tagajärgedega kuulajate tervisele. Kuula terviseks!
2010. aastal läbiviidud uuringus selgus, et positiivseid muudatusi südametöös kutsusid esile armastatud klassikalised palad nagu näiteks Giuseppe Verdi "Va pensiero" ja "La Traviata" või hoopis Johann Sebastiani Bachi loodud pala "Cantata No. 169 Gott soll allein mein Herze haben" ja Ludwig van Beethoveni üheksas sümfoonia.
Märgati, et näiteks Beethoveni 9. sümfooniat kuulates märgati katsealustel suurimat muutust aju verevoolus. Lisaks paranenud verevarustusele ajus, märgati langemas näitajaid, mis kirjeldavad kehas ning närvisüsteemis valitsevat pinget ja ärevust.
Nimetatud lugusid kasutati ka näiteks operatsioonijärgses taastumises, kus muusika kuulamine vähendas patsientide valuaistinguid ning seda oli võimalik kergemate ravimitega leevendada.
Lisaks on muusika stressi vähendamise toime kohta piisavalt praktilisi tõendeid, mis viitavad, et väljapakutud muusika kuulamise režiim pärast avatud südameoperatsiooni on oluline võtta kasutusse kliiniliselt just taastumisprotsessis.
Katse tõestas, et pärast 30-minutilist puhkepausi võis näha olulist muutust kortisooli taseme languses. Muusikat kuulanute ja muusikat mitte kuulanute vahel leiti kortisooli taseme erinevust ligi 200 ühiku väärtuses, viidates, et muusikat kuulanute keha tootis oluliselt vähem kortisooli.
Kortisool on peamine neerupealiste koores kolesteroolist sünteesitav steroidhormoon. See mängib olulist rolli glükoosi ainevahetuses ja organismi reaktsioonis stressile – haigustele, traumadele, operatsioonidele, füsioloogilisele stressile ja veel.
Uuring tõestas, et vokaal- ja orkestrimuusika loovad oluliselt paremad korrelatsioonid kardiovaskulaarsete või hingamisteede signaalide vahel. Suurim kasu tervisele on nähtav klassikalise muusika ja meditatsioonimuusikaga, samas kui heavy metal muusika või techno ei ole mitte ainult ebaefektiivne, vaid võib-olla teatud tervisemurede korral isegi ohtlik ning võib põhjustada stressi ja/või eluohtlikke arütmiaid. Paljude heliloojate muusika parandab kõige tõhusamalt elukvaliteeti, tõstab tervist ja tõenäoliselt pikendab eluiga. Uuring täheldas neid nähte eeskätt just Bachi, Mozarti ja ka mitmete teiste Itaalia heliloojate muusika puhul.
Kõige tugevamat kortisooli alandamise mõju märgati just J. S. Bachi pala "Cantata No. 169 Gott soll allein mein Herze haben" puhul. Kuula terviseks!
