Telejakirjanik Carmen Pritson on eneselegi märkamata pannud kihama suure herilasepesa. Naise antud intervjuu pani kihama mitmed poolt ja vastu argumente omavad inimesed ning end solvatuna tuntud inimeste vastulause tekitas olukorra, milles Carmen tunneb, et teda kammitseb tsensuur ning püüe teemat vaigistada on rohkem kui kahtlane.
Ajakirjanik Carmen Pritson sai kutse Vaksiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingult, et asuda saatejuhiks ning intervjueerima internetis avalduvat saadet, milles uuritakse vaksiinide võimalikust ohtlikkusest. Ühingu alla on koondunud lapsevanemad, kellel on rääkida lugusid, mis justkui tõendaks, et vaktsiinid ei ole sugugi nii ohutud kui seda meile räägitakse. Tihti jäävad meditsiinitöötajad neid väiteid kuuldes aga nõutuks, sest enamikel puhkudel ei leita otseseid seoseid või kinnitust, et vaktsineerimine on loetletud tervisekahjustused esile kutsunud.
Vaktsiinid, nii nagu kõik ravimid ja meditsiinilised preparaadid (s.h. ka käsimüügiravimid nagu näiteks valuvaigistid ja vitamiinid) kannavad endas teatud ohtu kõrvaltoimete tekkeks. Kui enamikel puhkudel läheb kõik õnneks, nii nagu ka tavalist peavalu leevendades, näitab statistika, et inimeste organismi eripäradest tingituna võib esile tulla ootamatuid reaktsioone ja kõrvalnähte. Selles osas on meditsiinitöötajad olnud ka väga selgesti mõistetavad, kuid senised uuringud on tõendanud, et riskiprotsent on väga madal ning vaktsineerimise tagajärjel pöördumatuid kahjustusi tekib suhteliselt harva.
Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühingu liikmed tunnevad aga, et meditsiinitöötajad on jätnud midagi rääkimata ning arusaamatud on üha sagedasemad väikelaste vähijuhtumid ning muud haigused, mida paljud seostavad just vaktsiinidega. Ühingu liikmed on veendunud, et peavoolumeedia hoiab teemat tugeva tsensuuri all ning seetõttu pole olnud võimalik leida ka teistsugust rahastust kui vaid sarnast mõttelaadi omavate inimeste vabatahtlik toetus.
Carmen andis teema vastu huvi tundvale Kroonika ajakirjanikule intervjuu, mis sai avalik olla vaid 12 tundi, enne kui see eemaldati. Põhjus, esmapilgul aga mitte vaktsiiniteema lämmatamine, vaid hoopis ajakirjaniku väljaütlemised, mis paljude jaoks olid solvavad ning suisa mainet kahjustavad. Ajakirjanik kirjeldas intervjuus oma lähedase sõbranna juhtumit, kelle laps väidete põhjal vaktsineerimise tõttu autistiks muutus. Lisaks kasutas Carmen kohatut kõnepruuki, viidates autistidele kui "tompudele".
Ilmunud artikli kohta võttis sõna ka Eesti Autistlike Naiste Ühing, kes selgitas väljaütlemiste tundlikku natuuri ning väärarusaamade tekkimist.
"Autism ei ole haigus, vaid neuroloogiline erinevus, seetõttu ei saa seda ka ravida. Ka ei ole teaduslikult tõestatud sidet autismi ja vaktsiinide vahel. Küll on aga korduvalt tõestatud selle sideme puudumist.
Ebateadusliku valeinfo levitamine on autistidele kahjulik, sest see on halvustav ja patologiseeriv. Autistid ei ole ka “tombud” ning meie erinevused ning nendest tekkivad raskused on sageli tingitud pigem meisse suhtumisest, mitte sellest, et autismis endas midagi halba oleks," seisab avalikus postituses.
Postituse alla kerkinud kommentaariumis tuuakse välja, et tegemist on kaasasündinud eripäraga, mida märgatakse lapsel enamjaolt vanuses, kus hakatakse maailmaga aktiivsemalt suhtlema ning rääkima. Keskmiselt kahe aasta vanusena, sarnases vanuses tehakse ka vaktsineerimisi, mistõttu paljudel lapsevanematel võibki tekkida tunne, et vaasemalt terve laps on märast vaktsineerimist tundmatuseni muutunud ning haigestunud. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et autise on olnud viimase mõnesaja aasta jooksul sama palju, kuid teadlikkus sellest eripärast on tõusnud, mistõttu jääb avalikkusele mulje, justkui oleks tegemist suureneva trendiga.
Carmen jagas enda kontol videot, milles oli emotsionaalne ja tõelises hämmingus. Naine tunneb, et ta suhtus teemasse ilma kallutuse ja eelarvamuseta ning tunneb vaktsiinide ohutuse vastu suurt huvi. See oli ka põhjus, miks ta projekti pakkumise vastu võttis. Carmen oli uskumatuses, et Eestis eksisteerib tsensuur, mis ei luba tal teemakohaselt arutleda või küsimusi esitada. Siiski kinnitab ta, et esialgsest tagasilöögist hoolimata valmib saade endiselt ning esimene intervjuugi on juba tehtud.
Ajakirjanik kinnitab, et plaanib teemasse suhtuda adekvaatselt ning intervjueerida kõiki osapooli, et võiksime enda ja oma laste tervisele mõeldes langetada kõige õigemaid otsuseid. "Ma ei ole vaktsiinide poolt, ega nende vastu. Mind lihtsalt huvitab, kuidas ma saan teha paremaid valikuid, kuidas SINA saad teha paremaid valikuid," kirjeldas naine, lisades, et tema jaoks on arusaamatu, miks tal on keelatud küsida küsimusi või teha järeldusi.
Enda tervise eest hoolitsemine ja sellega seoses ka otsuste langetamine on iga inimese õigus ning vastutus, seda ka juhul kui need valikud võivad pikemas perspektiivis osutada ekslikuks või kahjulikuks. Enda teemaga kurssi viimine ning kõikide variantide kaalumine on igati tervitatav, kuid tasuks meeles pidada, et diskussioone pidades ei tohi kahjustada teisi inimesi. Eesti Autistlike Naiste Ühing on oma sotsiaalmeedias tehtud postituse kommentaariumis avaldanud, et sellest, mis on autism ja selle tekkepõhjused, võiks lubada rääkida eelkõige inimestel, kes kogevad seda isiklikult.
