Lähipäevil lahvatas meedias uus suuremõõtmeline skandaal: Eesti Esitajate Liit on läinud tuntud tanstukooli JJ-Street vastu riigikohtusse ning nõuavad koolilt 5648,76 eurot ja viiviseid. Kohus on otsustanud kaebust arutada.
Kaebuse rahuldamise korral võib see tuua mitmeid muutuseid ka teiste huvikoolide korralduses. Tulevikus võib ka see tasu olla hõlmatud õppemaksu või huviringimaksu sees.
Kaebuse tuumaks on just õppetundides kasutatava muusika kasutamine. Praegu kehtiv seadus lubab muusika ja erinevate materjalide kasutamise hariduslikel eesmärkidel. EEL'i tegevdirektor Urmas Ambur ei ole aga nõus, et tantsukool oleks haridusasutus, vaid näeb koolis kasutatava muusika kasutamisel ärilist eesmärki. Õhtulehele antud kommentaaris sõnas ta:
"Kuna kehtiv seadus kohustab ärilistel eesmärkidel kasutatava muusika avaliku esitamise eest maksma tasu õiguste omajatele ning määratleb erandina muusika kasutamise hariduslikel eesmärkidel, on osad tantsuklubid asunud seisukohale, et nemad ongi haridusasutused."
Joel Juht avaldas Facebookis teemakohase postituse, milles naljatles: "Õnneks hullemini minna ei saa kui suusatajatel!" kuid tegelikkus on naljast kaugel ja oma kooli eest seismisel on Joel väga kindlal seisukohal.
"15 aastat tagasi lõin ma oma tantsukooli, sest mul oli missioon ja soov panustada töösse noorte inimestega. 15 aasta jooksul olen JJ-Street tantsukooli pannud oma südame, energia, aja ja ka suure hulga rahalisi vahendeid. Alguses ei osanud ma isegi arvata, et minu loodud tantsukool ja sellest välja kasvanud noorteühendus saab nii populaarseks noorte seas ja muutub nii suureks noorte kasvatamisse panustavaks organisatsiooniks," avaldab tantsukooli juhataja Joel Juht oma seisukohad saadetud pressiteates, mille järgnevalt avaldame täies mahus.
"Tänu igapäevasele kokkupuutele noortega olen selle 15 aasta jooksul kasvanud ka ise ja see kokkupuude on sundinud mind ennast pidavalt harima ning oskusi ja teadmisi täiendama.
Pidin 2000. aastate alguses ligi 10 aasta vältel kulutama erinevate Eestimaa linna- ja vallavalitsuste uksi, panema linnapäid tänavatantsu tantsima, tegema hulga muid hullusi selleks, et selgitada ja tõestada, et tänavakultuuri on võimalik kasutada tõhusa meetodina noorsootöös. Kui tänavakultuur veel ei olnud mainstream ehk popkultuur, siis toetust leida oli raske. Pigem levis arvamus, et see on mingi kuritegelike kalduvustega põrandaalune noorte subkultuur. Tänaseks on see muutunud.
Viimastel aastatel olen saanud erinevatelt Eestimaa kohalikelt omavalitsustelt hulgaliselt tunnustust töö eest noortega. Ma olen koos JJ-Street'i perega sõna otseses mõttes päästnud noorte elusid ja tegelenud sadade noorte kasvatuses esinevate puudujääkide likvideerimisega. Lapsed ja noored ning nende areng ja edukus on olnud minu suurimaks motivatsiooniks, kuna ise noor olles kasvasin ma keskkonnas, kus võimalused arenguks puudusid.
Teisisõnu - ma ei taha, et Eestimaa noortel oleks selline lapse- ja nooruspõlv, nagu oli minul endal. Aastatega oleme sirgunud suurimaks noorteorganisatsiooniks. Tänaseks on JJ-Street tantsukool pikima traditsiooniga tänavatantsukool Eestis. Meile on antud kooli tegevusluba, ning tegutseme Haridus- ja teadusministeeeriumi kinnitatud õppekava alusel.
Vägikaika vedu EEL-iga sai alguse ligi viis aastat tagasi. EEL nõudis, et temaga sõlmitaks leping või lõpetataks tantsutundides muusika mängimine. Sisuliselt nõuti meilt, et maksku me maksu, mille EEL on ühepoolselt kehtestanud, või muidu... Me ei saanud sellega nõustuda ainuüksi seetõttu, et erinevalt raadiojaamast, kütusetanklast või ööklubist võib õppeasutuses kasutada muusikat, ning teha seda ilma kohustuseta kellelegi tasu maksta. Erandiks pole ka huvikoolid ning selliselt on toimitud juba aastakümneid.
Kuigi EEL on juba kahes kohtuastmes saanud kaotuse, ei jäeta jonni. Selle asemel, et pühenduda huviharidusele ja noorsootööle, kulutame me jätkuvalt aega ja raha kohtus käimisele, ning seda juba kolmandat aastat järjest. See ei ole ainult meie võitlus ning EEL teab seda pareminigi. Meie tantsukooli najal üritatakse luua pretsedenti, et seejärel võtta ette kõik Eestis tegutsevad muusikalisi teoseid kasutavad huvikoolid ning määrata neile oma äranägemise järgi tariifid.
Ma küsin, et mis toimub? Kas esitajad teavad, millega nende esindusorganisatsioon täna tegeleb? Kas teised huvikoolid teavad, et täna võitleme me paljuski nende võitlust?
Arvan, et täna seisame lisaks huvikoolidele ka tulevaste esitajate eest, et neil säiliks võimalus leida tee muusika ning tantsuni ja olla ühel hetkel ise looja. Täna otsib EEL läbi kohtumenetluse tagaust olemasoleva ja toimiva süsteemi lõhkumiseks, et hiilida kõrvale seadusandlikust protsessist ning huvigruppide kaasamisest. Vastasel korral oleks EEL juba ammugi otsinud võimalusi tänaseks juba 27 aastat vana autoriõiguse seaduse muutmiseks.
Kuidas teile, head lapsevanemad, tundub, kui peaksite hakkama maksma tantsutundide eest veel rohkem, sest EEL arvab, et huviharidus on äritegevus, mis veel lisaks kõigele rikub raskel moel esitajate õigusi olla õiglaselt tasustatud? Kuidas teile, head esitajad, tundub?
Loodetavasti ei jää see üksnes JJ-Street tantsukooli võitluseks ning kuuldavaks saab ka teiste huvikoolide ja miks mitte esitajate hääl, kes vähemal või rohkemal määral on samuti kasvanud üles ühes või teises huvikoolis – muusika ja tantsu saatel."
