Saku Suurhall võõrustab igal aastal kümneid muusikasündmuseid, mille hulgas kodumaiste artistide kontserte aga uskumatult vähe. Eesti suurim siseareen on saamas Eesti artistidele elementaarseks verstapostiks ning hüppelauaks suurde muusikatööstusesse.
Saku Suurhall on Eesti siseareenidest suurim ning ühtlasi ka üks omanäolisemaid. Kodulehel seisab, et hall mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat. Istekohta on võimalik pakkuda 7000'le. Aastas toimub areenil üle 70 erineva ürituse ning võõrustajateks ollakse üle 300 000'le inimesele. Saku Suurhallis toimubki enamik tähtsamaid suurüritusi, sealhulgas ka näiteks Eesti Muusikaauhinnad, Eesti Laul, Simple Session ja tänavu ka näiteks Stingi kontsert. Tegevjuht Tarmo Hõbe (38) sõnutsi, on 2019. aasta suurhalli jaoks "põhimõtteliselt purgis", mis tähendab, et alanud aastaks on suuremate ürituste toimumiskava paigas ning toob saali umbes 120 erinevat üritust.
Kuigi Saku Suurhall on mitmete Eestis toimuvate oluliseimate kontsertite toimumispaigaks, on esinemisgraafik hõivatud suures enamuses siiski vaid välismaa artistide poolt. Alles lähiajal on see muutuma hakanud.
Esimene Eesti artist, kes Saku Suurhallis esines oli Vanilla Ninja, kes andis 2005. aastal kontserdi 8000'le inimesele. Seejärel suisa 10 aastat pausi ning järgmisena võttis julgustüki vastu Ewert And The Two Dragons. Kontsert anti üle 6000 pealisele publikule. "Olen väga uhke selle saavutuse üle, mis võttis aastaid aega, et Eesti artistid julgeksid tulla Saku Suurhalli esinema," peab kohalike artistide kontserdite osakaalu suurenemist oluliseks ka Tarmo Hõbe.
Järgmisena andis ülieduka kontserdi 2017. aastal Karl-Erik Taukar üle 5500'le inimesele. Veel on Suurhallis esinenud Estonian Voices (3500+ inimest), Kadri Voorand, Anne Veski (6000+ inimest), Tommy Cash (4000+ inimest) ja 2Quick Start (5000+ inimest). "Kõik Eesti artistide kontserdid, mis meil siin olnud, on läinud väga hästi. Kõige väiksema publikuga oli Estonian Voices, kuid siin mängis rolli ka saali kujundus ja see, et tegemist oli natuke niššima üritusega, teistsugusele sihtrühmale," sõnab Hõbe.
Tarmo on Saku Suurhallis töötanud üle 6 aasta ning leiab, et Eesti artiste takistab hirm, mis nii suurel areenil esinemisega kaasneb. Kardetakse, et ei tule piisavalt publikut või produktsioon käib füüsiliselt või ka majanduslikult üle jõu. Suurest aukartusest nii piraka areeni ees tasuks, Tarmo sõnul, siiski üle saada, sest ainuüksi saali kujundusega on võimalik ka väiksema artisti jaoks valmistada ruum, mis ei oleks liiga hõre ja katab üritusega kaasnevad kulud.
"Kui artistil on plaanis pürgida ka välismaale, aga ta ei ole võimeline Saku Suurhallis kontserti andma, tasuks tulevikuplaanide osas ringi mõelda," arvab Tarmo, et Suurhalli näol on tegemist suurima proovikiviga Eesti muusikamaastikul ning sellest latist ülehüppamine on eduka artisti karjääris teatud mõttes elementaarne.
"Iga edukas Eesti artisti kontsert annab julgust teistele," arvab Tarmo, miks kohalike artistide kontserdid antud areenil on sagenenud ning tulevikus loodetavasti normiks saavad. "Selleks, et huvi tekitada ja see saal välja müüa on vaja ikkagi vaeva näha. See peaks olema vähemalt aastane projekt, kus ette valmistuda. Ainuüksi ürituse endaga seotud detailid, näiteks turundus ja lisaks ka esinemise puhul, sisu, programm, külalised, koostööpartnerid. 3-4 kuud enne kontserti ei tohiks anda avalikke esinemisi, et tekitada defitsiiti," selgitab ta.
See on näiteks üks asi, mida ei teinud 2 Quick Start ning selle tulemused olid kohe selgelt näha. Ei olnud sellist emotsiooni ja huvi kui oleks olnud vaja," avaldab Saku Suurhalli tegevjuht. "Oluline on, et ka artistil endal oleks suure kontserdi eel teatud mõttes esinemisnälg," toob Tarmo välja esinemispausi vajalikkuse ka artisti seisukohast.
Saku Suurhalli esinema saamine ei olegi tegelikult teab, mis suur kunst. Areeni meeskond teeb igapäevaselt koostööd erinevate artistidega ning paljud neist puutuvad erinevate ürituste raames nagunii selle koha ja meeskonnaga kokku. Eesti on ju tibatilluke - kõik tunnevad kõiki.
"Erinevatest üritustest osa võtmine ja esinemine on juba esimene samm kuidas tunnetada Saku Suurhalli mastaapi ja saada esimene maitse suhu," sõnab ta. Paljud koostööd on saanud alguse Eesti ettevõtete Jõulugalast. Ka näiteks 2 Quick Starti ja Anne Veski soolokontserdid kasvasid välja just sellest üritusest. "Anne Veski kontsert oli viimaste aastate üks õnnestunuimaid. Esiteks juba selle pärast, et üritus oli kuu aega enne välja müüdud ning eelkõige oli õige emotsioon ja tunne, mis sellega kaasnes," selgitab Tarmo.
Tarmo Hõbe avaldab, et kuigi mõttevahetus käib artistidega igapäevaselt, vajavad sellised suured ettevõtmised siiski mõtteaega ning artisti poolt peab tulema kinnitus, millal on tema jaoks õige hetk. Lähitulevik on paljutõotav, sest Tarmo sõnutsi on ka praegu 4-5 Eesti artistiga konkreetsed mõtted õhus: "Praegu on näha, et igal aastal 3-4 Eesti artisti kontsert saab Saku Suurhallis toimuma."
Soovi korral on Saku Suurhall avatud läbirääkimisteks ka väiksemate artistidega: "Tegelikult ei ole see kõik üldse nii traagiline. Paratamatus on see, et Saku Suurhallist rääkides on mingid kindlad kulud, mis tahes-tahtmata tekivad ja sellega tuleb arvestada. Aga suurhall on nii universaalne, et saali asetuse puhul on nii palju mänguruumi, et isegi kui meil on 1000 inimest, saame kõik asetada nii, et ka see on täismaja." Näitena toob Tarmo välja ühe praegu veel salajase Eesti bändi kontserdi, mis leiab aset märtsis ja ongi mõeldud rohkem lähiringkonnale ja kohale tulebki umbes 1000 inimest. "See ei ole üldse mingi takistus, ega probleem," sõnab ta, et ka entusiastlikel vähem populaarsetel artistidel ei tasuks araks lüüa.
"Kui on soovi, saab keset showd näiteks hobusega sisse ratsutada. Oleme seda ka varem teinud ja selles seisnebki Saku Suurhalli eripära, et võimalused on niivõrd paindlikud, ei ole väga palju kohti, kus selliseid asju teha saaks," selgitab Tarmo.
Kohaliku muusikamaailma suure kujundava jõuna näeb Tarmo ka kontsertpaika. "Kes tahab ikkagi kuhugi välja jõuda või üldse tähelepanu saada kellegi silmis, on Saku Suurhallis antud kontsert selleks hea võimalus. Niimoodi on võimalik püüda näiteks mõne plaadifirma, mänedžeri või muudpidi positiivset tähelepanu. Tihti kipub vastupidi olema, et kohalikud artistid käivad enne väljaspool, kuid tavaliselt on need kontserdid ikka suhteliselt väiksele publikule: 500-1000 inimest."
Selliselt on läinud näiteks Tommy Cashiga, kes välismaal esinenud rohkem kui kodumaal, aga eelmise aasta detsembri lõpus toimunud kontsert Saku Suurhallis, oli tema karjääri suurim soolokontsert. "Selle kontserdi lavaline lahendus, sealhulgas ka foto- ja videomaterjal avab talle kindlasti nii mõnegi uue ukse," avaldab Tarmo.
"Kui teed Saku Suurhallis ürituse saab see loomulikult palju suurema tähelepanu osaliseks kui ükskõik, mis teisel areenil Eestis. Inimestel on juba selline alateadlik teadmine, et järelikult on tegemist suure ja tähtsa üritusega. See tekitab sellise alateadliku tunde, et tehakse hästi, suurelt ja kvaliteetselt," samas rõhutab ta, et väga oluline on ka artisti enda panus ning ainuüksi kontsertpaiga kultusele toetuma jääda ei saa. "Iga kontserdi taga on tegelikult publikule üldjuhul märkamatuks jääv aastate pikkune töö ja pingutus."
"See on selline paratamatu ahel. Kui tegemist on ainult Eestipõhise artistiga, siis on loomulikult see areen siin praegu niiöelda tipp kuhu pürgida. Kui aga on plaan liikuda ka väljapoole on see jällegi ideaalne hüppelaud. Kui ei ole edukat Saku Suurhalli kontserti ära teinud, on see suur mõttekoht, kas üldse on mõtet Eestist väljapoole pürgida või mitte," hindab olukorda Saku Suurhalli tegevjuht Tarmo Hõbe.
