Eesti võistlusloo sünnile kaudselt kaasa aidanud Peeter Võsa: ärge jumala eest Eurovisioni võitu koju tooge!

2000ndate alguses Kanal 2 eetris olnud "Politsekroonika" sai juba toona äärmiselt populaarseks ning seal nähtud kirkad karakterid on saanud osaks Eesti rahvusfolkloorist. Saatejuht Peeter Võsa meisterlik, humoorikas ning empaatiline intervjueerimisoskus köitis tähelepanu ning tekitas ühtmoodi nii uskumatust kui imetlust nähtu osas. See pole esimene kord, mil Peetri teletöö tulemused laulu sisse jõuavad - suurt inspiratsiooni ka teistele muusikutele on pakkunud just see sama "Siberi Rahabossi" klipp. 

Üks neist on näiteks kollektiivi Öökülm pala pealkirjaga "Viskit, viskit", kus kõlasid teleklipi nimitegelase kurikuulsad luuleks saanud sõnad: "Me joome viskit, viskit, viskit, kuni muretseda pole enam miskit". Sama tegelane on jõudnud ka näiteks Andrei Zevakini fännikauba poodi, kus just selle loosungiga pusa juures seisab kirjeldus: "Tulid just Siberist, käisid Liivalaia lõbumajas ja nüüd paned kohalikega tinunni? Sina oledki siis see Siberi Rahabo$$!"

Kokkuvõtvalt: teleklassikuks saanud klipp on andnud palju ainest loometööks ning ühes sellise mitmetahulise ning maailmapilti avaldava folklooriga on kasvanud terve põlvkond ning kasvavad veel järgmisedki. "Eks mina ise ja minu niiöelda looming on varemgi sattunud laulu sisse või politseiuurija lauale. Seni veel olen vabaduses ja õnneks nii hea tervise juures, et saan ilmas ringi rännata," viskab Peeter nalja ning selgitab, et asub Jordaaniast kohe Saudi-Araabia poole teele. 

Nüüd on eestlastele tuttav legend jõudnud ka Euroopasse ning küllap jõuavad ka sealsed kaasmaakeralased lõpuks Youtube'i avarustest täna kõneks oleva salvestuse. Peeter avaldab intervjuus Sky.ee'le, et 5MIINUSE ja Puuluubi liikmetega pole ta isiklikult tuttav. "Sellest on muidugi kuratlikult kahju. Aga pole hullu - hingame ja elame ning kõik võib muutuda," loodab ta. 

Nüüdseks Euroopa vallutanud pala jõudis telemeheni läbi lähedaste viidete, mis pani ka Peetrit ennast teemasse pisut süvenema. "Selle pala olemasolust teavitas mind minu poeg. Juba esimese kuulamise peale sain aru, et läheb mölluks," tõdeb ta.

"Mõtlesin toona nii, et kui ka kõrgesti austatud ja ohtrate diplomitega pärjatud žürii ei ole võimeline loo väest aru saama, siis küllap rahavas saab. No ja saigi!" rõõmustab ta täna. "Sellele järgnesid sõnumid ja kõned sõpradelt, kes kõik hakkasid lugu minuga seostama."

Uurides mõtete järgi, mis valdavad Peetrit mõistmises, et tema töö on olnud nii suure haardega, et on nüüd otsapidi Euroopasse jõudnud, jääb ta tagasihoidlikuks ning enda panust kuigi suureks ei pea. "Paraku ei hakkaks mina ise siin end üle tähtsustama, sest minule jäi ka selle saatelõigu tegemise juures ju vaid sisuliselt statisti roll. Hoidsin mikrofoni ja esitasin küsimusi. Kõik ülejäänu tegid ära selle seltskonna liikmed, kellele politsei kutsuti. Nemad kogu selle loo etlesid. Minu mure oli asi laiade masside ette tuua," arvab ta täna. 

Peeter tõstab esile hoopis tema lugudesse jõudnud inimeste kirka natuuri, mis tihti süngetest oludest hoolimata hoidsid midagi, millest paljud argipäevas kaugenenud. "Paljud lood hakkavad oma elu elama ning "rahabossi" lugu on üks neist. Kogu selle kolmiku häbenematu elurõõm on see, mis andis toonasele ajakirjandusšedöövrile väe, mis tänaseni kustunud pole," usub ta. 

Sky.ee uuris teleajakirjanikult, kas tänaseks legendaarseks saanud reportaaži filmimise päev on nüüdseks ununenud või oli juba toona tunne, et siit nüüd sünnib? Peeter lõõbib enesele omasel moel: "Ma ei saa toona juhtunut unustada, sest mul on arhiiv alles ja kui tuleb tuju, siis vahel ikka vaatan: hea meenutada ju, et kunagi olin ka mina noor, ilus, tegus ning naistest armastatud." 

"Väike nali!" lisab ta heatujuliselt. "Kuttidele, kes selle loo muusikapalaks vuntsisid, soovin südamest edu ja elan neile kaasa. Ärge jumala eest Eurovisioni võitu koju tooge, muidu läheb see niigi poliitikuist paljaksröövitud ja äramõnitatud rahvale kalliks maksma! Aga saavutage hea kõrge koht!" naljatleb ta, kuid rõhutab, et hoiab 5MIINUSE ja Puuluubi tegemistele, nüüd juba Eurovisioni finaalis, kõvasti pöialt. 

"Aga kui ka ei saavuta, teen sügava kummarduse muusikutele, kes meie rahva kultuurilugu edasi veavad. Hiiu kannel ja Veisson on seda väärt! Selles loos on mingi paganlik või varjaagilik vägi. Ürgne hingus, mis paneb jala tatsuma," tunneb Peeter. 

Olgugi, et kõiksugu loomingust peab Peeter kõrgelt lugu, on tema hingemuusika aga hoopis tasasem: "Hetkel asun teele Jordaaniast Saudi-Araabiasse ja kui nüüd taustamuusikast rääkida, siis tuleb leppida sellega, mida minaretist hüütakse või autoraadiost mängitakse."

"Aga kui koju kunagi jõuan, teen metsa lõkke ning kuulan looduse hääli. See ongi minu muusika, mida naudin," sõnab ta lõpetuseks. 

Sky.ee soovib Peetrile turvalist reisi ning jätkuvaid eredaid momente karjääris, mis võiksid ühtmoodi rõõmustada nii vaatajaid kui tegijaid!