Möödunud aasta võitja Elina Necyaheva tõi Eurovisionil Eestile auväärse 8. koha ning vaatab möödunud aastale tagasi suure heldimusega.
Tänavustele artistidele hoiab ta südamest pöialt, ega oska praegu üldse ennustadagi, kelle kasuks loosiliisk langeda võiks. Küll aga on lauljannal öelda kindlad sõnad, mida ümber lükata keeruline.
Tänavusel konkursil on mitmeid artiste, kelle algus on olnud ebatraditsiooniline või on lavakogemus alles napp, mõndade suisa esmakordne. Kuigi rahvas on mitmete alles end leidvate artistide suhtes näidanud üles suurt poolehoidu on lauljanna professionaalne kõrv alati kikkis:
"Väga suur vahe on kas inimene on aastaid, aastaid ja aastaid olnud laval, või on tema elus alles esmakordselt nii suure lava kogemus. Seda on tegelikult ka kuulda, kas on tegemist alles alustava või juba professionaalse artistiga," kirjeldab ta.
Need artistid eristuvad Elina sõnutsi üksteisest koheselt: "See tuleneb energeetikast ja kvaliteedist, mina kui muusik kuulen ja tunnen selle kohe ära, et ahah, see on proff, see ei ole. Kahjuks."
Ometi ei ole lauljanna üleliia karm ja näitab kolleegide suhtes üles poolehoidu:
"Kui ma jätan kõik oma professionaalse kretinismi seljataha, siis on kõige tähtsam hoopis nautida kõike seda, mida sa teed."
"Minu meelest on enesekindlus, heas mõttes, mitte egoistlikkus - tervislik enesekindlus - väga seksikas," toob lauljanna välja ühe edutoovaima omaduse muusikute puhul.
"Kui looduse poolt on antud nii, et artist saab väga heal tasemel hakkama ka ilma hariduseta, siis mul on siiralt hea meel tema üle," ei pea klassikaliselt koolitatud ooperilauljanna ise end areenile võidelnud artiste sugugi halvemaks.