Õnneks juhtus Elinaga just kardetust vastupidine: "Kõik oli väga hästi ja esinesin ka väärikalt. Ja nüüd on mul tänu sellele väga palju erinevaid koostöid, sest inimesed, kellel oli vaja, kuulsid ära mu hääle ja kõik läks õnneks väga hästi."
Kuna Eurovisionil esinemine avab palju karjäärivõimalusi kõikidele, kes loosikadalipust läbi saavad, on siinkohal ka igavene debatt, kas lauljad esindavad oma riiki või siiski isennast?
"Esikohal on siiski riigi esindamine ja teisel kohal alles enda esindamine. Olgugi, et tegemist on lauluvõistlusega, teisest küljest jälgib seda terve maailm, 200 miljonit ja rohkem inimesi. Nad ei vaata, et artist esineb, vaid nad vaatavad, et Eesti esineb. Ei esinenud mitte Nechayeva, vaid Eesti. Ma arvan, et selles võistluses esindatakse esimesena ikka riiki," sõnas lauljanna.
Aastaid treeninud ja klassikaliselt koolitatud Elina ei pea teisel viisil tipu poole pürgivaid artiste sugugi nõrgemateks või halvemateks ning avaldab nende suhtes ainult poolehoidu: "Kui looduse poolt on antud nii, et artist saab väga heal tasemel hakkama ka ilma hariduseta, siis mul on siiralt hea meel tema üle."
Ometi ei saa treenitud kõrva ja silma kõrvale heita ning muusikuna näeb Elina koheselt, kes alles muusikukarjääri ukselävel, kes sellest juba üle astunud: "Väga suur vahe on kas inimene on aastaid, aastaid ja aastaid olnud laval, või on esimest korda nii suurel laval olemise kogemus. Seda on tegelikult kuulda."
See erinevus tuleneb energeetikast ja kvaliteedist," arvas Elina. "Mina kui muusik kuulen ja tunnen selle koha ära, et ahah, see on proff, see ei ole. Kahjuks," naerab ta.