Tema häält on võinud kuulda ülimenukas tüdrukutebändis, Eesti Laulu laval, reklaamides, paitab nende inimeste kõrvu, kes raadioheeblit keerutada viitsivad. Ta on autoriks lugudele, mis paljude inimeste argipäevases playlistis, me oleme teda näinud teleekraanil. Ta on aktiivselt tegutsenud muusikamaailmas ajast, mil oli vaid kolme aastane. Tänavu täitub Pille-Riin Karro ehk ELLIPi jaoks suur verstapost: Jazzkaare lava kuulub talle.
ELLIP astub lavale 27.-28. augustil, Fotografiskas. Piletid ja lisainfo leiad SIIT!
Taskuhäälingus "Podcasti-laadne toode" meenutas ELLIP oma lapsepõlve, seda enesele omaselt ikka väga päikselisel toonil, isegi kui sündmused neis mälestustes pigem pilvised.
Elust Jõgeval mäletab ta näiteks seika, mil kodu kõrval seisvate busside ja autovrakkide otsas turnides kukkus ta bussi katuselt raudteerööbastele. Mälupilti ei ole põlenud ei nutt ega valu, vaid hoopis sõbrannade imearmas lohutusžest: "Mäletan, et mu sõbrad tõid mulle hiljem kastitäie kassipoegi kellega mängida. Lohutuseks," naerab ta.
"Võib-olla sellest ajast ongi pärit minu kassiarmastus," noogutas lauljanna. Pärast Jõgevat kolisid nad emaga Tallinnasse. Põhja-Tallinnale kuulubki lauljanna süda ning praegugi elatakse emaga samas majas kõrvuti trepikodades. Omal ajal morjendavana, kuid nüüd pigem naljaka seigana kõlavad meenutused lapsepõlvest Koplis, mil vargad olid tihedamad külalised kui sõbrad-tuttavad.
ELLIP / Foto: Kertin Vasser
Lisaks vargustest saadud kahjule meenub Pille-Riinile ema räägitud lugu, mis olukorra sootuks kensakaks muutis: "Elasime korteris teisel korrusel, kus mingil perioodil iga päev käisid vargad. Ükshetk mäletan, et tulime järjekordselt koju. See, et uks oli lahti ei olnud mitte mingi üllatus. Läksime siis sisse ja vaatame, et midagi ei olegi võetud ja siis ema oli avastanud ukse pealt kirja: "Täna ei võtnudki midagi, sest midagi polnud võtta.".
Kuigi ema ja tütar leidsid koos ka kõige süngemates momentides ikka positiivseid nurki, tegi siiski meele kurvaks, et Tallinnasse elama kolides vähene kaasavõetu varaste ohvriks langes. Eriti kurvaks tegi meele kui kaasa viidi mänguasju või sentimentaalse tähendusega esemeid. "Omamoodi kurb, aga samas veidi kentsakas ja naljakas tagantjärele mõelda," naeris ta.
Vaata-kuula artikli päises olevat videot, milles ELLIP pajatab oma kõige meeldivamast töökogemusest Hollandis, kuidas lapsena teatrite eesriiete vahel sahistas, millised kõrged standardid on tal seatud oma tasutalauljatele, milliseid kohatuid küsimusi on talle esitatud ja miks pole ta mitte kunagi elus kohtingul käinud!