Läbi aegade on palju juttu olnud sellest, milline tähtsus on Eurovisioni lauluvõistlusel ka maailmapoliitiliselt. Selgub, et nii suure ürituse puhul, kuhu vähemal või rohkemal määral haaratud suur enamus maailma riikidest, väljub mõju vaid naaberriigile punktide andmise eetilisuse küsimusest.
Palju räägitakse sellest, kuidas Eurovisionil võidutsevad lood, mis väljendavad tugevat sõnumit või peegeldavad Euroopas aset leidvaid sündmusi. Sõnum ja seisukoht kindlasti, erinevatel arvamustel ka poliitiline.
Tänavu on olukord veel erakordselt keeruline: eelmise aasta võitjaks osutus Netta, Iisraelist ning lauluvõistlus peetakse Tel Avivis, mitte riigi ametlikus pealinnas Jeruusalemmas.
Eurovisioni korraldajad on avaldanud, et EBU (European Broadcasting Union) on mittepoliitiline organisatsioon. Arusaadav, kuid päris pime aktuaalsele probeelmile siiski olla ei saa, ka erapooletul seisukohal olles. Iisrael on riik, mis kasutab kultuuri poliitilise instrumendina.
Rääkimata tõelisest tulekoldest: Iisraeli sõda palestiinlaste ja nende kultuuriga. Alles eelmise aasta märtsis ja aprillis tulistasid ja tapsid Iisraeli snaiprid ajakirjanikke, kes filmisid rahumeelseid proteste Gazas. Augustis hävitasid sõjalennukid Said al-Mishal'i keskuse Gazas - koht muusikale, teatrile ja tantsule. Palestiina päritolu loomeinimestel, muusikutel, näitlejatel, kunstnikel on keelatud reisida, paljud on oma argipäevaste liikumiste tõttu lausa vangistatud.
Rääkimata sellest, et Iisraeli kultuuriminister on ähvardanud lõigata kõikide organisatsioonide rahastuse, kes ei kohanda oma programme vastavalt ettenähtud maitsele. Inimõiguste ja väljendusvabaduse otsene piiramine ja hävitamine. Teema, mis on aktuaalne ka tänapäeval. (Loe konflikti ajaloost ja tuumast täpsemalt SIIT!)
Iisraeli peaminister on Netta panust ülistanud, samas on selgunud ka tõsiasi, et ka Netta on kuulnud sõjaväkke ning olnud otseselt seotud Palestiinlasete vastu suunatud vägivallaga.
Eurovisionil esinemise üheks eelduseks on see, et iga riigi võitjaks osutunud artist peab allkirjastama lepingu, milles keelatakse poliitiliste avalduste tegemine ja seisukohtade võtmine eurolaval. Tänavu on selle klausli õhukesel piiril kõndinud Island, kes saadab Eurovisionile riiki esindama skandaalse anti-kapitalistliku performance-kunstigrupi Hatari. Hatari liikmete selgitusel on sellise lepingu sõlmimine paradoksaalne ning kõik osalejad on juba eos seda lepingut rikkunud.
Island oli esimene Lääne-Euroopa riik, kes tunnistas Palestiinat iseseisva piirkonnana. Islandi riigis on veidi alla 400 000 elaniku.
Kui teatati, et Tel Aviv saab olema järgmiseks Eurovisioni linnaks, allkirjastas Islandil ligi 20 000 inimest üleskutse, et rahvuskanalid keelduksid üritusest osa võtmast ja ülekannet tegemast. Põhiline argument, et paljude meelest toetab konkursist osa võtmine Iisraeli riigi inimõigustevastast käitumist Palestiina inimeste suhtes. Paljud riigis populaarsed nimed toetasid osalemisele vastuseisu.
Hatari solist sõnas:"Loomulikult on suur erinevus Iisraeli riigi, kelle poole on kriitika suunatud, ja Iisraeli inimeste vahel."
"Artistid sõlmivad lepingu, mis keelab poliitiliste avalduste tegemise selle ürituse käigus, aga kui keegi arvab, et Tel Avivi minnakse ilma poliitilise sõnumita, ei ole võimalik enam rohkem eksida. See on paradoks, sest kõik lood, mis sinna lavale jõuavad, riivavad juba paljude inimeste arusaamu ja mõistuslikkust, ainuüksi seetõttu, kus võistlus tänavu aset leiab."
"Seega on juba see Eurovisioni reeglite rikkumine. Ei ole võimalik minna Tel Avivi, seal laval esineda ja mitte rikkuda Eurovisioni reegleid. See kehtib nii meie kui kõigi teiste puhul. Ja selle olukorra suhtes ei saa olla vait, sest ka vaikimine on juba hiiglaslik poliitiline seisukoht," selgitas kollektiiv.
Hatari püüab pilke oma ekstravagantsete kostüümide ja lavashowga, rääkimata sellest, et nende laulu pealkiri võiks eesti keeli kõlada kui "vihkamine võidutseb", on ka laulu ülejäänud sõnad oodatult samaväärselt sünged. Bändi solist selgitab, et tegemist ei ole viha õhutamisega, vaid pigem ettekuulutusega tulevikku, mis saab, kui samal kursil jätkatakse.
Bänd teatas 2018. aastal, et lõpetab oma senise tegevuse, sest olid ebaõnnestunud oma suurimas eesmärgis: kapitalismi hukutamine. Paljudele kohalikele üllatusena tõusis Hatari fööniksina tuhast, kandideeris kohalikul Eurovisioni eelkonkursil ja siin nad nüüd on - teel Eurovisionile.
Nii eklektilise muusikastiili kui ka riietumisstiili puhul on keeruline selgeks mõelda, millise žanri alla Hatari liigitub. Selgub aga, et just see on põhjus, miks bänd tänasel päeval just selline on ja tulevikus jälle uueks saab: "Kohe kui inimesed hakkavad meid mõnda žanrisse asetama, reageerime sellele instinktiivselt ja püüame sellest templist hoiduda," selgitab bändi solist.
"Me alustasime pikkade juuste ja kurgukisaga, me meeldisime metaliskeenele. Meie osalemine Eurovisionil on lihtsalt järjekordne eksperiment," ütles ta.
Oma kollektiivi ja muusika puhul toovad solistid Mattias ja Klemens kõige enam välja kahe karakteri vastandumise: "Me armastame sellist vastandumist," sõnas Mattias. "Mina olen maskuliinne, Klemens feminiinne. Mina olen allasurutud, Klemens on ekspressiivne. Ma olen jäik, tema on pehme. Mina karjun, tema laulab. Ma olen kange, tema tantsib - me uurime neid kontraste."
Paljude meelest on just selline robustne ja intensiivne esitlus parim viis edastamaks positiivset sõnumit nii Euroopale kui kogu maailmale.
Kommenteerija Eurofoorumis sõnas: "Selleks, et jõuda agressoritele lähedale, tuleb rääkida nendega sama keelt. Meie sõnumid armastusest ei jõua neile kohale, kui neil puudub võime midagi sellist üldse näha ja tunda. Räägime vihast ja vihkamise lokkamisest, see on neile tuttav ja sellest saavad nad aru."
Eurovisioni soetusest poliitikaga annab tõestust ka tõsiasi, et Ukraina keeldus tänavu ennast esindama saatmast artisti, kes on Venemaal esinenud ja plaaninud jätkata seal oma tuuri, tulevikus. Ukraina ja Venemaa vaheline konflikt on võimud tagajalgadele tõstnud ning püütakse teha kõik, et agressorriigi poolt tekitatud probleemid ja konfliktid ei korduks.
Mitmed kandideerivad artistid olid jälgimise all ning kuulati üle seoses nende kokkupuudete või võimalike sidemetega Venemaal. Hoolimata sellest, et võistluse võitnud Maruv lükkas tagasi kolme teise riigi pakkumised neid Eurovisionil esindada ning võitis rahva ja žürii kollektiivse hääletuse tulemusena, leidis nii peaminister kui ka kohalik korraldusmeeskond, et Maruv ei ole sobilik kandidaat nende riiki esindama, isegi siis kui Maruv ja tema meeskond kõik kulutused tasub.
Praeguseks on Ukraina tühistanud oma osaluse tänavusel Eurovisionil.
