Eurovisioni esindajad selgitavad ametlikus presssiteates, et hääletuste ausameelsus, nii rahvuslike žüriide kui publikuhääletuse osas, on oluline osa Eurovisioni edukaks õnnestumiseks. EBU kohustub kontrollima, et kõik hääletustulemused oleksid pärast igat poolfinaali ja finaali tõesed. Reeglite rikkumisse suhtutakse väga tõsiselt.
Teise poolfinaali hääletustulemusi jälgides avastati, et nelja ülalnimetatud riigi žüriid paigutasid ülejäänud viis riiki oma esiviisikusse (arvestades, et enda riigi poolt hääletada ei saanud). Üks žürii hääletas kõik viis riiki oma esikuuikusse ja veel üks paigutas neli teist riiki oma esinelikusse ja viienda oma Top seitsmesse. Neli kuuest riigist said seeläbi vähemalt ühel korral 12 punkti - mis on maksimum arv punkte, mida ühest riigist saada on võimalik.
Hääletusmustrite ebaregulaarsuse tuvastas üle-Euroopaline hääletuspartner. Ebaregulaarsusele juhtis tähelepanu iseseisev hääletusmonitooring, sest viis neist kuuest riigist jäid ülejäänud 15 riigi hääletustulemustest esimese seitsme hulgast välja. Lisaks jõudsid neli neist kuuest riigist 15 riigi hääletustulemustes hoopis viimase kuue sekka. Seesugune žürii hääletustulemuste ebaregulaarsus on EBU sõnutsi ennekuulmatu. Teise poolfinaali hääletustulemustest eemaldati nende kuue riigi hääled.
Eurovisioni reeglistikus on selliseks puhuks välja töötatud ka varuplaan. Kõnealuste riikide häälte eemaldamisel asendati need automaatselt kalkuleeritud tulemustega. Sama protseduuri korrati ka finaalis. Et probleem avastati kiiresti ning leiti ka lahendused, ei ole oodata, et finaaltulemustes muudatusi tuleks - kellegi koht ei parane ega halvene.