“Olen viimasel ajal mõelnud, mismoodi peaks üks minuvanune inimene välja nägema. Kui vaadata piltidelt, milline nägi 46aastane naine välja 100 aastat tagasi, siis ta oli päris eakas proua,” tõdes Lõbu.
“Nüüd on võimalik ennast täiesti siledaks süstida – ma ei ütle midagi halba, kes tahab, see tehku! –, aga kui mult küsitaks, miks mina seda ei tee, kuigi töötan teles, siis... minu meelest on vananemine kogemus, mida ei pea endalt ära võtma. Seda vanust, mis silmades peegeldub, ei õnnestu ju niikuinii ära süstida,” lisas ta.
Lõbu mõtiskleb ka selle üle, kui kiiresti aeg lendab. “Vahel mõtlen, et huvitav küll, kuidas ma oma eluga juba siia olen jõudnud – põhimõtteliselt võiksin ju iga kell vanaemaks saada,” sõnab Grete. “Alles olin ise 20 ja mõtlesin, mis elu ma elama hakkan, nüüd hakkavad mu tütred riburadapidi jõudma samasse ikka.”
Loe pikemalt ajakirjast Eesti Naine!