Helen Kõpp teatas sotsiaalmeedias, et on eneselegi üllatuseks, taas lapseootel. Pikalt tõsiste tervisemuredega maadelnud naine avaldas Sky.ee'le, kuidas suur elumuutus tema ellu saabunud on, kuidas teatas uudisest oma abikaasale ning, mida tähendab diagnoos PCOS.
Helen Kõpp sai esmakordselt emaks 2018. aastal kui sündis tema tütar Carmen. Naisele eneselegi üllatuseks saab temast juba õige pea kahekordne ema. Üllatus sedavõrd suurem, et oli just äsja saanud arstidelt diagnoosi, mis edaspidise rasestumise justkui välistanud oleks. Saatusel on meie kõigi jaoks aga hoopis teised plaanid, mis tihtipeale arstide sõnadest kuigi palju ei sõltugi.
8. septembril teatas õnnelik naine sotsiaalmeedias, et käis just esimese trimestri ultrahelis ning nii ema kui pisikese kõhubeebiga on kõik korras. Sky.ee uuris Helenilt lähemalt, kuidas värske uudis tema elu mõjutanud on ning millist hoolt peab ta kandma oma tervise eest kui diagnoosiks on olnud PCOS.
Kas võiksid pisut selgitada, mida arstid sulle ütlesid ning mida diagnoos PCOS sinu tervise jaoks tähendab?
Arstid olid õnneks julgustavad. Isegi siis, kui selgus mu PCOS diagnoos, ütles naistearst mulle, et küll ma saan nii palju lapsi kui ma soovin. Kuigi on teada, et PCOS puhul ei toimu ovulatsiooni. Ning ovulatsiooni ei toimu seepärast, et mul on insuliiniresistentsus, mis on pre-diabeet põhimõtteliselt.
Insuliiniresistentsuse korral on keharakud resistentsed insuliinile ega taha võtta suhkrut enda sisse verest, seepärast peab pankreas tootma tavapärasest rohkem insuliini. See suurem kogus insuliini mõjub aga munasarjadele, kuna need on insuliinitundlikud ning munasarjades olev müo-inositool konverteeritakse liiga suures koguses D-kiro-inositooliks ja seetõttu munasarjades küll küpseb folliikuleid, kuid küpsemine ei jõua lõpule – ükski munarakk ei vabane, ei toimu ovulatsiooni ning munasarjad paistavad ultrahelis polütsüstilised.
Ma hakkasin kohe enda eest eriliselt hoolt kandma, kui oma haigusest teada sain. Lugesin palju juurde ja lõpetasin süsivesikute söömise, pidasin ketogeenset dieeti, mis on empiiriliselt tõestatud, et soodustab ovulatsiooni teket ning alandab kehakaalu. Lisaks võtsin ma toidulisandina juurde müo-inositooli. Peale selle tegin ka trenni. Tundub, et kõik see kokku käivitas ovulatsiooni oodatust kiiremini ning rasestusin enese teadmata.
Millised tunded sind valdasid kui beebiootusest teada said?
Ma olin äärmiselt õnnelik, sest olin just olin madalseisus silmitsi hirmuga, et mul on raskusi rasestumisel. Kuid, teades, et ma olen rase, olin ääretult rõõmus! Eks ma ikka vist olen valmis, praegu võtan päeva korraga, kuna rasedus ise on väga koormav ja palju raskem kui eelmine. Laste saamine oli mul tegelikult eluaegne plaan olnud alates kahekümnendast eluaastast. Ma olen selline õnnetu inimene olnud, et teismelisest saati unistasin ühest kindlast mehest enda kõrval, kellega noorena pere luua, kuid seda mu elus ei juhtunud.
Ma olin/olen ka tavalisest erinev oma aseksuaalse suhtumise tõttu – meestele ka see ei meeldinud, et ma polnud nõus nendega liiga ruttu magama. Nad solvusid ning levitasid just vastupidiseid jutte oma haavunud ego tõttu. See mõjus ka mu enesehinnangule. Seetõttu oli pikalt tühi tunne mu sees ning mul ei ole üldiselt elus eriti täisväärtuslikke suhteid olnud. Oma madala enesehinnanguga tõmbasin ligi vaid neid mehi, kes mind ära kasutasid näiteks raha pärast.
Õnneks olin olnud nii tugev, et mitte nende meestega end eluaegselt siduda. Kui olin endaga suure töö teinud ja leidnud inimese enda kõrvale, kellega teadsin, et julgen pere luua, siis oli lapse saamine kohe ka minu tulevikuplaanides. Seega on alati olnud pere loomine mu prioriteet, kahjuks lihtsalt ei juhtunud varem nii.
Kuidas teatasid rõõmusõnumist oma kaasale?
Ma jätsin rasedustesti WC-sse, kui olin ise just tulemusest teada saanud ja olin šokeeritud, ei suutnud talle seda öelda. Õnneks läks ta ise kohe pärast mind WC-sse ja märkas testi ning oli väga rõõmus. Olukord oli väga ootamatu, sest ma arvasin, et tuleb ainult üks triip testile.
Oled varasemalt avaldanud, et sul on ka selgeltnägemise and - kas tulevane beebi on käinud end sulle unes näitamas või endast märku andmas?
Carmen tajus beebi tulekut ette. Ükskord kõhtu kuulates, seletas ta, et minu kõhus on väikesed varbad ja väikesed sõrmed. Mina ise olin nii tugevas pessimistlikus eitusfaasis, et minu selgeltnägemise and ei saanud mind aidata – ma poleks seda kuulanudki. Olin just saanud ränga diagnoosi ja mul oli tõsine mure oma kehakaaluga ning muretsesin seepärast.
Küll juhtus mitu sündmust, mis tegelikult näitasid mulle, et võib-olla olen rase. Näiteks tellisin internetist suure raha eest müo-inositooli, kuid tellimus tühistati järgmine päev ning raha kanti tagasi. Eks see oli jumala tahe, sest mul pole rasedana vaja inositooli tarvitada.
Juunis abiellusid oma elukaaslasega, mis sa arvad, kas ja mida muudab tulevane beebi teie suhtes - on praegu ju see aeg, mil nauditakse alles mesinädalate faasi?
Me mõlemad tahtsime lapsi saada ja olin selle plaani väga põhjalikult läbi mõelnud. Arsti juures oma haiguse diagnoosi sain ju ka siis, kui läksin arsti juurde tegelikult jutuga, et sooviksin rasestuda. Arvan, et meie suhe on meie endi kätes, mitte laste. Edgar oligi see, kes kõige rohkem lapsi soovis, seega oli tema jaoks see äärmiselt hea uudis.
Mida ütleksid neile, kes samuti arstidelt süngeid diagnoose saanud, kuid ootus emaks saada on endiselt suur?
Kuna minu diagnoos oli ka päris sünge ning meel oli must, siis minu lugu on kindlasti lohutuseks, et ovulatsioon võib üks päev täiesti ootamatult tulla. Mina ise pingutasin ka selle nimel – tegin trenni, tegelesin oma insuliiniresistentsusega, võtsin ravimit metformiin insuliiniresistentsuse vastu, käisin toitumisnõustaja juures paika panemas ketogeense toitumise plaani, lugesin teadusartikleid.
Kõik need teadmised ja kohandatud elustiil aitas mu kehal paraneda piisavalt, et ovulatsioon tuleks ning seeläbi ka rasedus. Kusjuures mu elustiil ei pidanudki pikalt teistmoodi olema, et juba ovulatsioon tuleks. Mõnikord piisab pisikesest asjast ning ma arvan küll, et mind põhiliselt aitaski ketogeenne toitumine, kuna ma ei tarbinud enam suhkrut, mille tõttu ei tekkinud suuri insuliinihüppeid veres, mille tõttu said munasarjad jälle normaalselt funktsioneerima hakata.
Edgar palus pidevalt jumalat ka, et mu tervis paraneks ning viljakus taastuks ning, nagu näha, võeti tema palveid kuulda. Esialgu ma muidugi ei osanud oodatagi, et miski on juba aidanud ning seepärast ei pannud ka oma rasedust tähele. Panin kõik raseduse sümptomid millegi muu arvele.
Sky.ee saadab Helenile ja tema pisikesele perele suured õnnesoovid!
