Horvaatia bänd Let 3 võitis kohaliku Eurovisioni eelvooru hiiglasliku punktisummaga, ansambel on tegutsenud kaheksakümnendate teisest poolest alates ja nad on väga vastuolulise kuulsusega. Tegemist on meestega, kellele meeldib šokeerida, kuid samas on bänd tundliku sotsiaalse närviga. 2006. aasta detsembris said mehed kohtunikult trahvi, sest esinesid vabaõhukontserdil alasti. Vabandus, et neil olid korgid tagumikus, kohtunikku ei veennud.
Eurovisionile tulevad nad “Mama ŠČ!” nime kandva lauluga, kuid laulu sõnad ei räägi kellegi emast vaid hoopis emakesest Venemaast. Tegemist on väga karmi ja otsekohese sõjavastase lauluga, mis pilab diktaatoreid ja nende ambitsioone. Eelkõige on pala suunatud Venemaa praegusele dikataatorile “väiksele krokodiilist psühhopaadile” Vladimir Putinile.
Laul algab sõnadega “ema ostis traktori”, mille all mõeldakse, et Venemaa on viimastel aastatel endale täielikult allutanud Valgevene. Teatavasti on Minski traktoritehase kõige minevamaks kraamiks Belarusi margi all olevad traktorid. Järgnevalt kõlab “ema armastab idiooti”, mis tähendab loomulikult seda, et emake Venemaa armastab Putinit.
Järgmisena kõlab laulus “Trajna-nina, armagedon, nona”. Sõna nona tähendab Horvaatia keeles vanaema, seega kui ema on Venemaa, siis järelikult vanaema on Nõukogude Liit. Suvaliste tähtede segadus laulu keskel sümboliseerib Nõukogude Liidu loomist. Võimalik on ka, et vihjatakse Putini pidevate tuumasõja ähvardustele, mille abil loodab diktaator taaskord vene maailma mõjuala suurendada.
Refräänis kõlavad sõnad “väike tühine psühhopaat, krokodillist psühhopaat” ja “ema, ma lähen sõtta”, mis ei vaja pikemat seletust. Spekuleeritakse, et “krokodill” vihjab kas Venemaal leviva eriti räige narkootikumi või siis selle kohta, et Putin nutab langenud sõdurite pärast krokodillipisaraid.
Lavale tuleb Lenin tuumapommidega, laulja enda välimus meenutab justkui Stalin oleks drag-artist. Tasub ka tähele panna roose meeste tagumikus ja seda, et refrääni ajal pöörlevad dikataatorid ringi ja naudivad maas surevate sõdurite piinadest ja sõjaõudustest tekkivat vaatemängu. Kogu esinemine on tähendusrikast sümboolikat täis.
Bändiliikmed ise tunnistavad, et nad on inspireeritud Eugene Ionesco ja Becetti absurditeatrist, samuti on neil sees paras annus Monty Pythonit. Nad ei tunnista, et nende laul räägib Venemaast või Putinist, sõnades, et iga inimene leiab sealt seest ise tähenduse. Nad peavad oma kunstiliseks eesmärgiks protesteerida kõige vastu - kapitalismi, religiooni, igasuguse totalitarismi ja tarbimisühiskonna vastu. See viimane on bändi ninamehe Zoran Prodanovići sõnul üks suurimaid inimkonna vaenlasi, mis maailma valitseb. “Tarbimisühiskonna hullus on isegi armastusest toote teinud”.
Vaata laulu ja esinemist allpool olevast videost!
