Peamiselt fotograafina tuntud Ardo Kaljuvee on oma eluaja jooksul proovinud väga palju põnevaid ameteid, mille peale esmapilgul tullagi ei oskaks. Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga jääks igal juhul häbisse!
Ardo Kaljuvee on enim tuntud kui fotograaf ning sellena ta end ka tavaliselt tutvustab. Minevikku jääb aga pööraselt erinäolisi ja usukumatuid ameteid. Näiteks on ta olnud poolteist aastat õpetaja, kolm aastat töötanud raadios, vallavalitsuses ja isegi piirivalves.
Raadiotöö jäi katki, sest Ardo tollaegne elukaaslane ei olnud mehe ametivaliku suhtes kuigi toetav ning süstis temasse pessimissi, justkui poleks see töö sugugi tema jaoks. Ardo küll kahetseb oma otsust sellega mitte jätkata, kuid elu tõi talle juba peagi uue seikluse.
Ühel hetkel leidis ta ennast töötamas piirivalves, mis tekitas tema hinge ärevuse ja hirmu, et tulevik hakkab välja nägema soovitust hoopis süngem: “Mul oli sellel ajal selline ettekujutus, et kui inimene on katseajal, siis pärast katseaega ei ole võimalik enam oma elu muuta, nii nagu see katseajal on, nii see jääbki."
“Mõtlesingi siis, et kui ma nüüd siia jään, siis ma olengi elu lõpuni Võrus ja nii jääbki. See kuidagi hirmutas mind, mitte et mul midagi Võru vastu oleks. Aga mõtlesin, et tahaks ikka minna suuremasse linna. Ja hakkasingi lappama töökuulutusi ja sattusin Võrust hoopis Jürisse, Rae vallavalitsuse,” selgitas ta ning avaldas järjekorras juba järgmise ootamatu töökoha.
Rae valla infojuhina sai tugeva toetuse ka tema rahakott, mis aitas Ardol liikuda üha lähemale suurde linna kolimise plaanile. “Kui mu palk piirivalves töötades oli 3500 krooni, siis vallavalitusse tööle minnes, ehk minu vabatahtlikult vahetatud amet muutis mu palga 3500 pealt, 8600 peale. Päris korralik hüpe! Lisaks see, et sain vallalt ka ametikorteri,” meenutas ta ilusat elu.
“Sealt ei läinudki palju mööda kui ma mõtlesin, et miks ma ei võiks Tallinnasse kolida. Naljakas oli muidugi see, et mul omal autot ei olnud ja mul oli võimalik kasutada äia vana BMW-d, millel ei olnud pidureid. Minu esimesed kilomeetrid Tallinnas möödusid selliselt, et ma lootsin, et keegi vahele ei trügi, sest mul ei olnud võimalik pidurdada,” nüüdseks on sellest tagantjärgi naljakast seigast möödunud 20 aastat ning Tallinnas on keeruline leida mõnda nurgatagust, millega Ardo näiteks oma töö käigus tutvust pole teinud.
Kuula Hirmocasti Ardo Kaljuveega:
