27. augustil annab Anne Veski enda selle suve suurima täiskoosseisuga kontserdi Keila-Joa lossipargis, erikülalisena laval Marek Sadam. Kuna kontserdil on rõhk romantilistel lauludel, palusime popdiival meenutada mõningaid romantilisemaid seikasid oma elust.
Keila-Joa esimene kohting abikaasaga
Minu esimene kohting oma abikaasaga oli just Keila-Joal. Ma olin seal käinud enne vist ainult korra, sest kasvasin ju Raplas ja olin seal olnud ainult ekskursioonil. Benno algul ei öelnud, kuhu me sõidame. Tema nimelt oli sõjaväes olnud just Keila-Joal ja ta rääkis huvitavaid lugusid, mis tal sellest ajast meeles oli. Kui jõudsime kohale, siis siiamaani on mul meeles joa kohin ja kuidas me seal veerel seisime. Midagi erilist teha ei olnudki vaja. Ju siis see südamesse läks, et
siiani meeles on.
Piletid 27. augusti Keila-Joa kontserdile ja kontserdibussile saadaval Piletilevist.
Serenaad ja jalutuskäik
Romantikast on meelde jäänud see, kuidas klassivend minu akna all "serenaadi" laulis. Meil oli kahekordne maja ja minu aken oli just tänava poole. Ma miskipärast ei soovinud noormehega jalutama minna, aga ta võttis nõuks mind ikkagi ära rääkida ja palus, et ma akna lahti teeksin ja ta tõesti hakkas laulma. See oli nii ootamatu, et mul polnud pääsu, tuli välja minna.
Salapärane mootorrattur
Mul oli üks austaja, kes tavatses mootorrattal pärast kontserti mind eskordina saata. Mitte kunagi ei näidanud ta oma nägu kiivri alt ja päris lähedale ka kunagi ei tulnud, aga alati oli kohal ja ilmus justkui ei kuskilt. Kui mõnikord teda ei olnud, siis ma hakkasin juba muretsema, kas midagi on juhtunud. Siis aga ta kadus ära. Ma olin juba ta ära
unustanud, kui aastaid hiljem üks kena noorhärra tuli suure-suure roosisülemiga lavale ja lilled üle andes lisas, et äkki ma mäletan noormeest mootorrattaga, kes mind varjuna saatis, et see ongi tema. See oli väga kena kohtumine.
