Ic3peak Tallinnas: bass ja piimatootest pundunud puss panid ninakarvad värisema

1. mail U3 Kontserklubis õnnistas oma kohaloluga Venemaa sensatsiooniline duo Ic3peak. Täismaja, muide! Kollektiiv on oma raju sõnumi ja bassist tulvil helikeelega löönud laineid nii kodumaal kui mujal Euroopas. Äsja alanud tuur on kontserdisaalid alati pilgeni täis toonud ning kogemuse kvaliteedis pole võimalik kahelda.

Üritusele oli kogunenud, arusaadavalt, suur osa just vene kogukonna noori, kelle jaoks enda emakeeles kaasa laulmine näis tõesti midagi meeleülest. Samas seisid seal eakaaslastega kõrvuti ka paljud eesti keelt kõnelevad noored. Oli meeldiv näha stigmade poolt lahku löödud kogukondi garderoobi-, wc-, või väljumisjärjekorras heatujuliselt juttu ajamas ning muretult tutvumas.

Pole ilmselt enam kellelegi võõras see teadmine, et muusika ühendab ja on kultuuriülene. Ringi vaadates selgus, et muusika ühendab ka erinevas vanuses inimesi. Kuigi valdavalt näis külastajate vanus jäävat vara- ning teismeikka, siis massist käitumismaneerilt selgelt eristuvad olid hoopis mõned 20ndates – 30ndates noored täiskasvanud. Olid nad kõik kuidagi ehmunud ja eksinud.

Peab tunnistama, et kogu olustik oli mõnevõrra kaootiline, mitmed täisealised külastajad avaldasid imestust, et tegemist polnud vähemalt 16+ üritusega. Meenutagem, et kollektiivi üks tuntumaid lugusid on „Грустная Сука”, mis eesti keeli võiks kõlada kui “Kurb l**ts”. Aga oma lastele elu ja olu eakohase tutvustamise eest peavad eelkõige vastutama vanemad ja ega see väike roppus või sünge sõnakasutus tänapäeva noortele enam võõras ole. On nähtud ja tehtud hullematki - kahjuks.

Hullumiseni möllanud noorte sekka sukeldudes oli sekundiga nahk, mitte ainult märg, vaid läbimärg. Hetkega lauvärvi mekk suus ja suutäis enese higigi alla neelatud. Ruumi polnud, õhku polnud ja see, mis oli, trummeldas muusika saatel tõesti nii vägevalt, et isegi ninakarvad võtsid moshpiti jaoks rõngasse.

Ei oskagi kindlalt väita, kas kontserdi pöörase meeleolu lõi temperamendierisus, kirjutajast erinev vanusegrupp või Ic3peaki hullutav võim, kuid selliseid pööraseid tantsuringe pole raporteeriva toimetaja silmad näinud ka suurtel raskemuusikakontsertitel. Rääkimata sellest, et mitte ühelgi neist suurte karuste meestega palistatud üritusel ei olnud surmahirm nii reaalne ja mõte mõne kindlama taevase jõu poole palved teele saata, aktuaalsem.

"Päris rets ikka! Ma olen täiskasvanud inimene, aga punt peajagu lühemaid lihtsalt tulid ja niitsid mu jalust, koperdasin tüdruksõbrale otsa ja tegime tänase õhtu kõige targema otsuse ja pressisime end taharitta," kirjeldas oma kogemust 25-aastane Stenik.

Väljumisel jäin vestlema kolme noormehega, kellega lava ees praktiliselt kõrvuti seisin, meeleolukalt vesteldes täheldasime kõik üht tõsiasja, millest tavaliselt tihti juttu ei tehta. Hetkel, mil kõlaritest kostusid üle 24 miljoni vaatamisega loo "Смерти Больше Нет" esimesed noodid, vallandus higiauru sekka hoopis vängem kraam - üks korralik piimatootest pundunud puss.

"Mul võttis ikka silma märjaks," naeris üks noormeestest. "Jah, see on selline asi, mis kahjuks jääb meelde. Aga õnneks polnud nii vänge, et poleks olnud enam naljakas!" muigas teinegi. Tõepoolest, lisaks Nastya ülipuhtale vokaalile jääb meelde see hetk, mil armastatud laulu esimeste nootide ajendil vallandus elevusest justkui Põrguväravate taga kinni hoitud pullikari - maakeeli üks korralik pussuhais!

Huvitav oli näha ka hoopis uut lähenemist kontsertelamusele. Kes parasjagu olümpiasoorituse soojenduse väärilisi tantsunumbreid ei esitanud tegeles hoopis video salvestamisega. Lava ees viibis hulgaliselt külastajaid, kes artisti poole suure osa ajast täiesti seljaga seisid. Selleks, et salvestada meeleolu enda ümber, või lihtsalt lootuses jääda kaadrisse koos armastatud muusikuga, kes lava peal kogu hingest publikule esines.

Filmimaailmas olevat kuldreegel, mida tihti armastatakse rikkuda - võtetele ei tooda loomi ja lapsi. Põhjusel, et vahel etteaimamatud särtsu täis olendeid on keeruline ohjata. Näib, et äsja toimunud kontserdil olid mõlemad elemendid vähemasti esindatud ja kontserdi katkestas tantsuhoos jala välja väänanud tüdruk. Kusjuures oli märgata päris mitmeid nutjaid, kes kontserdi ajal või peale üritust kiiresti välja pressisid, sest temperatuur saalis oli üpris troopiline.

Lõbu pakkus ka see, et paksu tossupilve ja lasershow saatel läks kolmel korral tööle isegi tuletõrjealarm, mida suur enamik publikust lihtsalt rahumeelselt ignoreerisid. Vähem vilunud kõrv võis ekslikult arvata, et tegemist on show osaga. Ja küllap lõpuks oligi!

Ic3peak on kindlasti üks neist artistidest, kelle kontserelamus peaks ühe muusikasõbra "Enne surma tegemiseks" nimekirjas olema. Helikvaliteet oli suisa ovatsioonide vääriline. Kuigi lava ees seistes oli tõsimeeli sissehingates tunda kuidas õhk ühes siseorganitega muusika rütmis väriseb, siis ruumist lahkudes ei olnud kuulmiskahjustusest taastumisest vaja minutitki, rääkimata tundidest.

Valgusshow oli kollektiivile sobilik, kuigi aeg ajalt tundus, et tuled vilguvad nii kiiresti, et inimsilm selle liikumist enam ei jäädvustagi oli üldine mulje väga vägev. U3 Kontsertklubi pole senini kordagi alt vedanud. Vaadates aga kuidas duo teine liige Nikolai trummide ja elektroonmuusika puldi taga virvendab, oli aru saada, et aeglasemat valgustralli poleks teha saanudki.

Suured kiidusõnad ka soojendusbänd Hoax-ile, kes fantastiliste kontserdi andsid kuid kahjuks sel korral Venemaa superstaari varju jäid. Kuid kuulata tasub sellegipoolest. (Vaata SIIN).

Vägev kontsert! Kahju neist, kes ilma jäid!