Ametlikult on kirjas nii: Lumevärv ft INGA, reaalsus aga on see, et on Inga ja kui pildile mahub, siis kuskil taga nurgas ka Lumevärv.
Lumevärvi nime taga varjavad ennast produtsentide-duo Margus Piik ja Kermo Hert, kes kauni ja silmapaistva lauljanna taustajõududeks taandatud on. Tegelikult oli lähenemine hoopis vastupidine. Inga pole loo viisi ega sõnade autor. Mitte, et vähendada tema panust loo kõlasse või produktsiooni, kuid trükimusta järgselt pole Ingal loo sünniga muud seost kui vaid see, et on selle sisse laulnud. Loo sõnad on kirjutanud Jana Hallas.
Tekkinud on kummaline paradoks: Inga on tuntud tüdrukutebändi La La Ladies'i liige, ning kuigi on juba mõned sooloprojektina tehtud lood avaldanud, märkab avalikkus alles nüüd, milline võimas ja iseseisev artist Inga tegelikult on ja nüüd varjutab tiimiliikmeid hoopis tema.
Küsimusele, kas mehed tunnevad, end tahaplaanile jäetuna, vastab Margus emotsionaalselt ja lõbusalt: "Me oleme täiega varju jäänud! Varsti on ainult lume vari!"
Kermo ja Margus avaldavad, et Lumevärvi projekt on teatud mõttes katsetus, sest mõlemad tunnevad Eesti muusikamaastikul suurt puudujääki. Eesti Laulul tehtud katsetused on esmapilgul kindlasti vilja kandnud ning mõtted tulevikuks juba liikvel: "Meie eesmärk on teha natuke teistmoodi muusikat. Eesti keelset, lääneliku kõlaga, pop-house, tantsumuusikat."
Uue katsetuse edusse uskumine ongi põhjus, miks Kermo ja Margus aliase all Lumevärv natuke rohkem pildis olla püüavad: "Tahame seda stiili arendada ja tutvustada. Eesti Laul oli selline lakmus-test, kas selline stiil rahvale üldse peale läheb. Meie jaoks on küsimus saanud vastuse ja sellepärast tahame veel rohkem pingutada, sest saime teada, et oleme õigel teel," selgitab Margus.
Tulevikuplaanid on Lumevärvi duol seotud ikka Ingaga: "Ei ole kedagi teist meil silmapiiril, ainult Inga," kinnitab Margus. "Mõned noodid on meil juba kirjas. Vaatame kaugele me selle Eesti Laulu projektiga jõuame, aga kindlasti tahame just eesti keelset, sarnase stiiliga muusikat edasi teha. Mõnusat tantsulist house’i," lisab Kermo.
Kõigi kolme meelest on oluline teha eesti keelset muusikat: "Miks me seda teeme ongi suuresti selle pärast, et näeme, et muusikamaastikul on sügav auk. Noored ikka lähevad välismaale õnne otsima, aga lõpuks tulevad ikka juurte juurde tagasi. Muusikaga on samamoodi, et käid seal inglise keelsel, või vanasti kui oli Nõukogude Liit, siis vene keelsel, muusikamaal ära ja siis tuled ikka tagasi eesti keele juurde," räägib Margus. "Kuulad seda lugu veel 20 aasta pärast laulupeol ka," toovad mehed välja eesti keelse muusika tähtsuse ka kultuuripärandi kontekstis.
"Kui teha inglise keelset muusikat, siis see hakkab kohe võistlema kümnete, sadade, miljonite teiste inglise keelsete lugudega, aga kui me teeme omas stiilis eesti keelset muusikat, siis on lihtsam kuulajateni jõuda. Ei kao ära ja samas on see ka kultuuripärand, et saame endast jälje ikka maha jätta," arvab Margus.
"Eesti Laulu finaali on meil jäänud järgi vaid kaks eesti keelset lugu. Üks on väga aeglane, "Soovide puu" ja teine hästi tempokas. Seega põhimõtteliselt on kõige aeglase ja kõige tempokam lugu ainsana eesti keelsed," toob Margus välja huvitava tõsiasja.
Loe kindlasti samateemalist artiklit esituskeele ning edukuse vahelisest seosest SIIT!