Ingeri pere tervitas käesoleva suve hakul peresse uue liikme, kelle leidmine ei olnud sugugi nii lihtne kui võiks arvata. Otsingute käigus sattus pere mitmesse nigelasse olukorda näiteks otsustati kokkulepitud kutsikas viimasel hetkel siiski kellelegi teisele anda ja teele sattusid ka libamüüjad, kes lubasid raha saamisel kutsika kulleriga pereni toimetada.
Lõpuks naeratas õnn ning õige koerake leidis tee õigesse koju. "Meie uus pereliige on Bichon Frise tõugu koer, kes sai tänu oma heledale ja ülipehmele karvale nimeks Jasmiin. Bichonid olid juba sajandeid tagasi väga populaarsed koerad Prantsusmaal ja Hispaanias ning seepärast hüüame teda prantsusepäraselt Džäsmiiniks ja Džässiiks," räägib Inger 2-kuusest kutsikast, kellesse esimestest minutist sügavalt kiinudnud on.
Inger ja Jasmiin / Erakogu
Koeravõtmise plaan küpses peres juba mõnda aega, kuid eelnevalt nimetatud tagsilöögid pikendasid ja raskendasid protsessi. Jasmiin on tegelikult kingitus Ingeri õele, kes on koerast unistanud juba aastaid. Karantiiniaeg andis perele rohkem vaba aega, et lemmiku otsimisega aktiivsemalt tegeleda.
"Nii juhtuski, et ema leidis kuulutuse ning otsustas veelkord õnne proovida. Kui koerakasvatajaga olid videokõned tehtud, otsustati, et sõidetakse juba järgmisel päeval Lätti kutsikaga kohtuma. Kohtumine lõppes muidugi ühise kojusõiduga, sest kutsikas oli pistnud oma nina ema põue ja jäänud sinna magama kuni Eestisse jõudmiseni. Kõik märgid näitasid, et nii pidigi minema," rääkis muusik.
"Bichonid jumaldavad pereelu, neile meeldib näiteks perega igal pool kaasas käia, nad on väga hästi sotsialiseeruvad koerad. Lisaks sellele on nende karvkate nagu lambavill - pehme ja kohev. Nende paitamine ning süles hoidmine mõjub nagu teraapia," kirjeldas Inger vaid mõningaid põhjuseid, miks Jasmiin nende perre kui valatult sobib.
Inger koos pere ja värske lemmikuga / Erakogu
Varasemalt on Ingeri peres olnud pisut suuremat tõugu koerad - labrador retriiverid. Esimene saabus Ingeri ellu siis kui ta oli vaid kolme aastane. "Kasvasin temaga koos ja saime suurteks sõpradeks. Peale tema surma meil mõnda aega koera ei olnud...kuid siis ei pidanud ema-isa vastu ja võtsid taas labradori. Tema lahkus meie seast 10-aastasena 2018. aastal."
"Ma kasvasin üles ühe koeraga, kelle nimi oli Osman. Tema hoidis mind ja mina hoidsin teda. Kuna ma olin oma peres esimene laps, siis Ossu oli mu esimene parim sōber ja mängukaaslane. Tema kaotus oli mulle ka kõige raskem. Ma kindlasti soovin tulevikus ka enda koju lemmiklooma," meenutas muusik oma armsat esimest lemmikut.
"Paraku selgus kaks aastat tagasi, et meie peres esineb koerakarvale allergiat, seega ei olnud Bichoni valik juhuslik. Nimelt sobivad nn puuvilla-koerad ka allergikutele," avaldas ta.