Inspiratsioon tabab Beneath The Cathedrali ootamatult: vahel joon õltsi, vahel seisan noks pihus dušši all

Beneath The Cathedral on Tallinna stuudioprojekt mis stiililiselt kõigub gooti mõjutustega roki ja metalmuusika maitsekatel piiridel. Lisaks sulnile ning meloodilisemale raskele helikeelele flirdib bändi lüürika õrnalt armastuse, kuradikultuse ning esoteerika-teemadel.

Lugu “Forbidden” on salvestatud 2018-2019 kestnud stuudiosessioonidel ning miksitud Endrik Salaku käe all. Beneath The Cathedrali kitarride taga seisab Endrik Salak (Paean), trummidel Martin Sildoja (Pharmer) ning klahvidel ja vokaalidel Toomas Siimsalu.

Beneath The Cathedral solist Toomas Siimsalu vastas Sky.ee küsimustele:

Millest see lugu räägib, mis on selle sõnum? Mida kuulaja sellest endaga kaasa saab võtta?

Loo tagamaad on ropult isiklikud, seega jätan otsese sõnumi avamata. Eks igaüks leiab loos rohkem või vähem seda äratundmist, et elu on vahel keeruline ja õnnetu ja näiliselt sihitu. Aga see ei peaks nii olema.

Millist tühimikku täidab Beneath The Cathedral praegusel Eesti muusikamaastikul?

Raskemad rifid ja rokilikud käigud on tänase kohaliku peavoolumuusika kõrval pigem nurgatagune nähtus, seetõttu leian ka, et Beneath The Cathedrali muusika võiks kohalikku maastikku kindlasti pigem rikastada. BTC täidab selle tühimiku mis asub kusagil popmuusika ja roki/metali puutepunktides.

Kui saaksid tuua paralleele näiteks välismuusikast, siis milliste bändide hübriid on lugu "Forbidden" või kust on tulnud suurim inspiratsioon?

Raske öelda, kõlapildilt olen inspiratsiooni ammutanud nooremana Skandinaaviamaade roki ja metalipuntidelt- kõigest mis kunagi mu muusikamaitset kujundama hakkas. Hiljem on see kõik justkui verega kaasas käinud ning alateadvuses on kõik need nüansid ja saundieelistused millelt shnitti võtta- püsinud.

Suurem inspiratsioon lugude kirjutamisel tuleb millal iganes tulla tahab. Vahel joon mõne õltsi ära ja tekib suurepärane idee, teinekord seisan dushi all-dick in a hand ja meloodia hakkab lihtsalt peas mängima.

Kas tänapäeva maailmas eksisteerib ja mis on "keelatud vili"?

Droogid muidugi, droogid, ma ütlen.

Kuidas saada üle ühiskonna poolt tekitatud stigmadest ja keeldudest-käskudest?

Elan ainult ühe korra ja elan selle selliseks nagu ma ise tahan. Käskude-keeldude ignoreerimine või täitmine on iga inimese vaba valik ja tahe. Ma olen ka elus teinud asju mille üle uhkust ei tunne aga ma ei kahetse küll mitte kui midagi. Elu õpetab, mitte käsud-keelud. See on asi mille üle iga inimene vahetevahel mõtteid mõlgutama peaks.

Mis on muusika tegemise juures kõige parem ja kõige halvem asi?

Parim asi on, et mul on midagi millega tegeleda, oma maailm üles ehitada, minna millessegi ennastunustavalt sisse. Väljendusvabadus ja proovilepanekud. BTC muusika on minu jaoks üks suur lahendamata pusle, mille nurgad on täna ehk juba koos.

Halvim on, et kõige sellega- esimesest viisijupist avalikkuseni toomine võtab meeletult kaua aega. Olen kõige juures päris enesekriitiline ja settin kõike kaua. Kui vaja siis lammutan maha ja alustan uuesti. Lõputu protsess.

Milline oleks ideaalne olukord/situatsioon/hetk loo "Forbidden" kuulamiseks?

Lukusta end pimedusse ja leia aeg iseendale.

Täida käsku: