Käesolev aasta on juba meieni toonud hulgaliselt suurepäraseid albumeid: läbimurdvad debüüdid Olivia Rodrigolt, Arlo Parksilt ja Girl In Redilt, ilmutuslik R&B Jazmine Sullivanilt ja Dawn Richardilt, haarav indie-rock Julien Bakerilt ja Dry Cleaningult ning suurepärane uus muusika usaldusväärsetelt staaridelt nagu Eric Church, Foo Fighters ja Lana Del Rey.
Rolling Stone seadis ritta mõned 2021. aasta siiani parimad albumid.
Olivia Rodrigo - “Sour”
Kui enamik artistedel võtab aega, et jõuda lahkumineku-albumini, siis Rodrigo astus selle julge sammu juba oma debüütalbumiga. Sarnaselt “Driving License’iga” maadlevad albumi ballaadid südamevaluga graatsiliselt - isegi kui kaaslasega minnakse erinevat teed, hoidub Rodrigo soovist endise kaaslase uut partnerit mustata. Nii nagu „Deja Vu” ja „Good 4 U” tõestasid, et Rodrigo saab olema palju enamat kui ühehitiime, kinnitab tema album “Sour”, et laulja on alles oma karjääri alguses, seilates oskuslikult teismeea turbulentsi ja emotsionaalse kaose lainetes.
Lana Del Rey - “Chemtrails Over the Country Club”
Ehkki Del Rey kõla on karjääri vältel olnud märkimisväärselt järjepidev, on tema uuel albumil tunda kasvavat pettumust kuulsuses ja tema kodumaad painavas rikkuse ja edu hulluses. Tema tähelepanekud on sünged, tema melanhoolia on asetatud tugevale taustamuusikale. Lapsed, kes tantsivad Louisiana unustatud baaris; pikaajaline lahkuminek, mis saab mõru lõpu; inimesed, kes tõmbavad end pilve ja amelevad parklas, samal ajal kui “maailm on pöörane”. See on korraga uskumatult sünge, ent kummaliselt lohutav tunne - arusaam, et inimese isiklikud draamad, "normaalse" elu tõusud ja mõõnad jätkuvad ka siis, kui muu maailm justkui hävineb.
Selena Gomez - “Revelación”
“Revelación” pole Mehhiko-Ameerika lauljanna esimene kord salvestada hispaaniakeelset muusikat. Kümme aastat tagasi avaldas ta hispaaniakeelsed versioonid oma hittidest “A Year Without Rain” and “Who Says”. Gomez hakkas jõudsamalt viljelema ladina muusikat 2018. aastal tänu DJ Snake'i ülemaailmsele hitile “Taki Taki” koos Cardi B ja Ozunaga. Kuigi “Revelaciónis” pole midagi nii plahvatuslikku kui “Taki Taki”, leiab Gomez sellel albumil oma kõla tänu reaggetoni žanri ühele innovaatorile, Puerto Rico produtsendile Marco “Tainy” Masísile.
Celeste - "Not Your Muse"
Tõusva tähe Celeste'i debüütalbumi “Not Your Muse” avaldamine võttis üksjagu aega. Pärast oma esimese singli “Daydreaming” avaldamist 2016. aastal on teda kiitnud nii Elton John kui ka Billie Eilish, ning teda on võrreldud Adele’iga. “Not Your Muse” vastab nendele ootustele - laulja unistav ja suitsune hääl liigub hõlpsasti uduste diskomeloodiate ja siirupiste ballaadide vahel. Meeleolukad lood nagu “Tonight Tonight” ja “Love Is Back” on armsalt retrolikud, täis karakterit ja funki. Albumi parimad hetked näitavad aga laulja võimsat hääleulatust, näiteks sillerdav "A Little Love” ja meeliülendav "A Kiss”.
J. Cole - "The Off-Season"
Erinevalt tema kahest viimasest albumist pole J Cole’i “The Off-Seasonil” kõikehõlmavat sõnumit. ”The Off-Season” meenutab pigem räppari 2010. aasta mixtape’i “Friday Night Lights”, mis võitis räpparile tema esimesed fännid, kasutades räpi metafoorina korvpalli. Käesoleval albuml kuuleme Cole'i räppimas koos hetke suurimate superstaaridega. “The Off-Season” hõlmab just seda, millele Cole oma karjääri rajas: segu teadlikust storytellingust ja humoorikatest sõnumitest, mida kuulaja ei pruugi enne teist või kolmandat kuulamist tähelegi panna.
