08.04.2019 08:33
Albert Einstein on öelnud, et küsimuste küsimist ei tohiks kunagi lõpetada. Maailmas, kus kõik on mingil viisil juba tehtud või nähtud, on keeruline küsida midagi, mida varem tehtud pole.
Selgub, et Švetisi teadlastel on see õnnestunud ja vastust otsides on leitud üllatavad tulemused.
Teadlased, kunstitudengid ja juustumeistrid ühendasid jõud, et küsida: kas muusika avaldab juustu maitsele mingit mõju? Selgub, et jah.
Eksperiment sai alguse juba 2018. aastal. Juust peab teatavasti aga mõnda aega valmima ja seisma, enne kui seda süüa saab. Eksperimendi käigus lasti juustule tehnot, klassikalist, rokk ja hip-hop muusikat. Ligi aasta hiljem on tulemused selgunud, et helilained ja muusika mõjutavad juustude valmimisel nende metabolistilist protsessi, mis mõjutab otseselt valminud juustu maitset. Valmimisele läks Emmenthali juust.
Siinkohal olgu mainitud, et juustukera kontserdile vedada siiski ei maksa. Veini-juustuõhtu ajal muidugi tasuks hoolega valida, millise muusika saatel maitselamusi nauditakse, sest kuuldavasti on nii veinil kui juustul oma muusikaeelistused.
Uuringus selgus, et härimatus vaikuses valmivad juustud on oluliselt mahedamad kui need, millele on valmimise ajal lastud näiteks hip-hop muusikat.
Kui maitse on subjektiivne, siis mõõdeti juustude toidutehnoloogilisi omadusi nagu näiteks tekstuuri. Selgus, et madalate sagedustega helide või hip-hopi keskel valminud juustudel oli tihkem tekstuur ning mitmete spetsialistide arvates ka tugevam aroom. Silma paistis ka kergelt puuviljane maitse, mis teistel juustudel ei esinenud.
Eksperimendis kasutati järgmisi palasid ja sagedusi:
Ambient: Yello – Monolith
Klassikaline: Mozart – Die Zauberflöte
Tehno: Vril – UV
Rokk: Led Zeppelin – Stairway to Heaven
Hip-hop: A Tribe Called Quest – We Got (the Jazz)
Madal sagedus: 25 hz
Keskmine sagedus: 200 hz
Kõrgsagedus: 1000 hz
