Suurema osa karjäärist taustalauljana töötanud Vilgats meenutas, et Otsa koolis õppides imestati, kuidas tal üldse ambitsioone pole. "Tollel ajal ei olnudki, mulle meeldis lihtsalt laulda ja kulgesin niimoodi läbi elu. Sõbrad olid nii toredad, võtsin mind kaasa igale poole. Siis sattusid kusagile, kus olid inimesed, kes tegelesid muusikalidega. Siis mina jälle sattusin sinna. Ja niimoodi ma olen kulgenud - teinud ühte asja ja teist asja.," rääkis Kaire. "Nüüd, pärast 40ndaid, hakkab mingisugune süsteemsus ka tulema."
Saatejuht Grete Lõbu uuris, et kas Vilgats tunneb rahva armastust. “Pigem ma tunnen seda, et mind ei vihata. Seda mul on ka raske näha, öelda enda kohta häid sõnu. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma suudan neid enda kohta öelda, häid sõnu.”
Laulja kinnitas, et noorust ta taga ei nuta. "Ma olen praegu igas mõttes oma elu parimas vormis – sisu ja välimust on rohkem ning ma säran rohkem. Ma olen ise õnnelikum inimene ja selle koha pealt ütlen küll, et olen õiges kohas."
Vilgats rääkis, et tema elus hakkas kõik paremaks minema pärast laste saamist. "Lapsed hakkavad sind ikkagi õpetama," tõdeb Kaire. "Lapsed õpetavad, et ainult mina ei ole mingisugune kogu maailma keskus ja egotsentrilisus on täiesti mõttetu asi. Nemad õpetavad tolereerima, nägema laia pilti."