Ka Tanja Mihhaolova-Saart vaadates ei tekiks isegi selline mõte, et nii kogenud ja enesekindel artist üldse kunagi veel närveerib. Tänavu astuti võistlustulle grupina ning kõik liikmed tunnistasid, et koos laval olla on palju kergem ning ka närveeritakse vähem.
Birgit Sarrap meenutas, et ka tema tundis enne 2013. aastal Eurovisioni lavale astumist suurt hirmu, eelkõige selle ees, et oma rahvale häbi ega pettumust ei valmistaks.
Tanja esindas Eestit kohe järgmisel aastal, 2014. Seda meenutab ta hoopis teistsuguste emotsioonidega. "Sel aastal kui mina Eurovisionile sõitsin, olid kõik võimalikud vahendid kasutuses, et magama jääda. Seal oli palderjan, rahustid, seal olid hobuse valuvaigistid ja igasugused medikamendid, mis olid mulle ette nähtud," meenutab ta nii vaimselt, vokaalselt kui füüsiliselt suurt pingutust nõudvat etteastet.
"Praegu oleme kõik koos laval ja kuna me esineme hästi palju kõik koos, siis on selline kodune olek, õla-tunnetus ja toetav tunne nii suur. Koos laval olla oluliselt parem kui siis kui olin seal üksinda," lisas ta Eesti Laulu finaali eel.