Teleajakirjanik Katrin Lust on kindlasti üks Eesti tuntumaid nägusid. Tuntusega käib ikka kaasas nii head kui rohkesti halba. Katrin on sunnitud oma sotsiaalmeedias jälgijate poole pöörduma, et elu veidigi normaalsem ja mugavam oleks, et vähemalt väljaspool töökohustusi võiks ta olla lihtsalt Katrin.
"Kallid inimesed, palun ärge pildistage mind kaugelt ja salaja. Te arvate, et ma ei näe, aga tegelikult ma näen," kirjutab ta ning kirjeldab kui ebamugav on oma kodulinnas argitoimetusi tehes tunda, et teda üritatakse salaja jäädvustada.
"Ma olen sõbralik inimene, astuge ligi, teeme koos selfi, aga ärge palun tehke salaja fotosid. Ei taha kõlada kui staar hetkel vaid kui lihtne inimene, kes tahab end tunda lihtsalt ja vabalt," julgustab ta fänne hoopis temaga kohtuma tulema.
Kuigi Katrini postitusele on kerkinud hulgaliselt toetussõnu ning muuhulgas on omaalgatuslik jälitustegevus Eestis keelatud ning selline salajane ja sihikindel pildistamine võib veidi sinna poole jube kalduda, on ka neid kes ajakirjaniku kurvastusest aru ei saa.
Kirjutatakse, et ehk on tegemist karmaga kuna Katrin peab tihti oma töös kaameraga käima järel inimestel, kes on korduvalt öelnud, et ei soovi kaamerapilti jääda. Teised on aga skeptilised, et vaevalt, et selline salaja pildistamine niivõrd massiline tegevus on, et normaalse elu elamist takistab.
Kes teab, milline on tõepõhi. Selge on see, et igal inimesel on õigus oma tunnetele ja teistel lugupidamise nõudmine. Ja lähedalt tehtud klõps või slefie on ju palju paremaks mälestuseks!