Mallukas küsib oma blogipostituste eest 1.99 eurot tükist. Hiljuti otsustas ka Brigitte Susanne Hunt ehk BSH, et ka tema Instagrami lugudest ärgu keegi enam tasuta klatšiteemasid ammutagu. Magusaimad palad on nüüd Brigitte vastavatud blogis saadaval euro võrra kallimalt kui tema suurimal konkurendil, kelleks Mallukas blogiskeenel vist on. Saab siis näha, kui hinnatundlik on kõmujahil eestlane. Igatahes saatis Brigitte koonritele ähvarduse, et söandagu vaid keegi tema uuest rahakaevust ekraanitõmmiseid teha ja kallist kraami tasuta levitada - tegemist tulevat siis BSH advokaadiga.
Kui Mallukat uskuda, on mõjuisikute klatšibisnis ülimalt tulus. Oma eksmehe santi iseloomu paljastades olevat ta teeninud ca 10 000 eurot. BSH ja tema endise sõbranna Kristina Pärtelpoja tüli lahates tulnud kokku samas suurusjärgus summa. Võimalik ju, et need on õhku täis väited, aga eks blogijad tea, et maksuamet jälgib.
Klatšiäri teine väljund: avameelne vestlusõhtu
Hiljuti vilgutas Facebook pidevalt mu nina ees reklaami, mis kutsus telenäo ja Kroonika endise peatoimetajana tuntud Krista Lensini avameelsele vestlusõhtule ühes Tallinna ilusalongis. Lubatakse "intiimset" kohtumist, kus Krista räägib "ausalt ja avameelselt" oma "isiklikest ja elulistest kogemustest". Pilet maksab 49 eurot. Tundub, et salong on endale niši leidnud - juuksuris ja kosmeetikus pläratakse ju nagunii maast ja ilmast ning miks mitte selle eest eraldi tasu küsida? Samas kohas on "eksklusiivset" klatši saanud nautida ka Mallukaga.
Idee on napsatud ilmselt originaal-skandaalitar Anu Saagimi, BSH ja Kristina Pärtelpoja jutuõhtult "Pahad tüdrukud", mis möödunud suvel BSH ja Pärtelpoja kisma tõttu pauguga lõppes. Selle ürituse pileteid müüdi 30 euroga. Ju oli tulus, sest BSH ei tahtnud sellest kohe loobuda ja kutsus järgmisele üritusele appi staarilusüstija Marju Karini ning tema tütre. Nüüdseks, jumal paraku, on BSH suutnud ka Marjuga suusad risti ajada ja pajatab sellest lähemalt oma tasulises blogis...
Tundub, et klatš on nõutud kaup ja kes tänapäeval kohvikusse tasuta jutustama läheb, on nagu kirikus peksa saanud. Hiljuti sattus mu intellektuaalist sõbranna, kes vaatamata oma süvakultuurihuvile on üks klatšihimulisemaid inimesi, parajasse plindrisse, kui tahtis Mallukalt üht blogipostitust osta, aga vajutas - ilmselt veinise peaga - vale linki, mis juhatas hoopis viieeurose püsitellimuse juurde. "Ah, toetan pealegi eestikeelset kirjasõna," lõi sõbranna rahale käega lisades, et vähemalt kirjavigu on Mallukal oluliselt vähem kui mõnes ajakirjanduslikus veebiväljaandes.
Mis meelelahutusmeediast niimoodi üldse saab?
Kogu selle kõmuralli tõttu on n-ö päris meelelahutusportaalid Kroonika ja elu24 sattunud üpris kummalisse rolli: pakkuda BSHle, Mallukale ja teistele tasuta turundust - lugeja avab skandaali tõotava pealkirja ahvatlusel õhinaga lingi ja saab teada, et kogu tõde on hoopis kellegi tasulises blogis. Loll ongi lõpuks seesama lugeja, sest Kroonika tellimuse eest maksab ta ju ka. BSH nendib oma insta-stoorides: "Nad kirjutavad minust igasugust s*tta, sest see müüb" - ju tal on õigus, ja ju seepärast nõustuvad ajakirjanikud ka alla neelama, et neid ja nende "lolle küsimusi" pidevalt alavääristatakse. Mis see väärikus üldse maksaks - mitte punast krossigi!
Samamoodi promob kõmumeedia läbi kõigi nende lugupillide BSH peagi ilmuvat elulooraamatut (sest kõik klatšiniidid juhatavad lõpuks sinna), mille hind on kohalikku kirjarahvast juba peast haarama sundinud: eelmüügist saab "Ärahellitatud printsessi" "soodsalt" 39.99 ja hiljem täishinnaga 49.99. Raamatud on meil küll kallimad kui mujal maailmas, aga selline hind on praegu veel midagi erakordset, mida küsitakse ainult eriti eksklusiivse kraami eest.
Tavalises raamatupoes on nii röögatu hinnaga müügil tillukese tiraažiga nišitooted, millest huvitub väga kitsas ring. Ning seegi summa kujuneb tänu poodide juurdehindlusele - kui autor müüb teost otse nagu BSH, küsib ta harilikult poole vähem. Oletan, et raamatukauplusse "Ärahellitatud printsess" ei jõuagi, sest siis tuleks ostjal vist küll sajakas letti lüüa.
Brigitte raamatu puhul tuleb osta veel põrsast kotis, sest kuidagi ei leia normaalset ostuinfot, kui palju on seal lehekülgi ning millist köidet ja paberit kirvehinna eest pakutakse. Aga kes on nõus niimoodi raha välja käima, neilt tulebki see ära võtta. Äkki BSH ise teeb siis nende eurodega midagi mõistlikumat?
On see kõik hoopis suur vandenõu?
Kuna põhiline klatšibisnis keerleb BSH ja tema endiste sõbrannade (ja viimasel ajal ka kuulsate meeste) tülide ümber, tekib vandenõuteoreetikul õigustatud küsimus, ega see äkki mingi teater ole. Blogijatel on ju kasulik riius olla. Kuidas nad muidu raha saaksid? Ainult kisma toob sisse, mitte sentimentaalsed õhked maailmarahust. Pealegi ei tahaks uskuda, et end hea ja ilusa õilishingena esitlev BSH päriselus suudaks nii paljudega nugade peale minna - no kui asi tõesti ikka on nii ühepoolne ja tema siin ainult suur ohver, nagu ta soovib meid uskuma panna?
Mis siis, kui nad kõik on kokku leppinud? Vaat see oleks skandaal, kui selguma peaks, et BSH ja Mallukas on tegelikult sõbrannad ja käivad mingis põrandaaluses kohvikus salaja veini joomas. Lugejad nõuaksid kohe oma raha tagasi.
