Katrini jälgijad said sotsiaalmeedia vahendusel kaasa elada paari seiklustele Cartieri juveelipoes, kus nad omale sobilikke sõrmuseid valimas käisid. Esimest korda kihlus paar aga juba 2008. aastal, kuid toona käsitööna valminud sõrmused kadusid igavikuprakku.
„Jah, nii oli, et esimesed väga erilised käsitööna tehtud kihlasõrmused olid meil sõrmes juba aastal 2008, kui Indias talvitumas, joogat harrastamas ja trenni tegemas käisime. Aga mina unustasin oma sõrmuse ööklubis käsi pestes kraanikausi äärele ja see, et ma selle sinna jätsin, tuli alles kaks päeva hiljem meelde. Ilmselt meil kummalgil tõsist soovi abielluda toona ei olnud, seepärast seda ka ei juhtunud,“ kirjeldab Katrin.
Järgmine kaunis moment paari suhtes leidis aset möödunud aastal, mille kauniks jätkuks ka praegune sõrmuste valimise protsess on. Kuid paraku ei osutunud ka möödunud aastal kingitud sõrmus paarile meelepäraseks. "Sõrmuse lasi Kristjan teha ühel välismaalasest ehtekunstnikul, kuid sõrmusele läks vale väiksem kivi ning kui ma seda kätte proovisin, oli maskuliinse disainiga sõrmus sõrmes kohmakas ja ebamugav," räägib Katrin.
"Kumbki meist polnud sellega rahul ja otsustasime leida sobivama, mis oleks täiuslikult meeltmööda ja mugav," selgitas ta, miks otsustati kaasaga Cartieri poodi valikuid piiluma minna. Sõrmus jäi aga ka sel korral ostmata ning paari kindlat otsust ootama. Katrin räägib aga lõbusalt, kuidas samal ajal kui tema valis sobivat kihlasõrmust, uudistas Kristjan aga hoopis teiste lettide vahel.
"Kristjan tahaks aga kohe abielluda ja valis Cartier’is abielusõrmuseid, sellal kui mina kihlasõrmuseid proovisin," naeris Katrin, kes enda sõnutsi plaanib nautida pika kihluse võlusid.
Loe refereeritud artiklit Õhtulehest!
