Intervjuus Anne ja Stiilile meenutab tagasihoidliku natuuriga muusik oma elu esimest suuremat kulutust. See sündis 2005. aastal, Marokos. "Läksin 2005. aastal Marokosse seljakotireisile," kirjeldas ta.
Seljakotireis peaks olema just selline, kus hakkama peaks saama võimalikult vähesega ning kõik eluks vajalik peaks mahtuma seljakotti. Mida vähem seda nodi on, seda õnnelikum oled seljakotti kandes. Reketi pagas suurenes aga juba esimesel päeval. "Ostsin esimesel päeval laevaga Tangeri saabudes turult ühe vaiba, täiesti kogemata ja ebamõistliku hinna eest," mäletab muusik.
"Tänutäheks sain seda kudumit terve ülejäänud reisi seljakotis kaasas tassida," tõdeb ta. Lisaks mälestustele, millest vaip nüüdseks läbi on imbunud mäletab muusik, et müüja suutis ta ostuks ära moosida üsna kummalise argumendiga, mis tundus igati mõistlik ja mine sa tea - äkki vajalik. "Müüja põhiliseks argumendiks oli, et vaip ei lähe ka suurtel kuumustel põlema. Nüüd hoian seda enda magamistoas," kirjeldas muusik kelmikalt.
Seda, et reket oskab headest asjadest siin elus lugu pidada on märganud ka inimesed tema ümber. Näiteks meenutab ta elu parimat komplimenti: "Sa tundud selline vennike, kellele meeldiks kingituseks saada tükk kulda."
Loe refereeritud artiklit Annest ja Stiilist!