Täna toimus muusikatööstuse arenduskeskuses Music Estonia avalik intervjuu Sony Music Finlandi turundusjuhi Tomi Saarineni ning Made In Baltics Entertainmenti asutaja ja juhi Toomas Olljumiga.
Arutleti küsimuste üle, mis seoses nn tühja kasseti seaduse uuendamata jätmise tõttu teravalt tõstatud on - kas Eesti muusika on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning kuidas mõjutab muusikaturu digitaliseerumine ja seeläbi rahvusvahelisemaks muutumine kohalikule kuulajale suunatud artistide toimetulekut? Vestlust viis läbi Music Estonia asutaja ja juht Virgo Sillamaa.
Vaiko Eplik rääkis Aktuaalses Kaameras hiljuti tühja kasseti tasu puudutavatest probleemidest ning ütles, et hetkel pole kohalik muusikatööstus jätkusuutlik.
Küsimus siinse tööstuse elujõust on nüüd õhus põlenud pea paari nädala jagu. Täna kommenteerisid küsimust ka muusikaettevõtjad Eestist ja Soomest.
Toomas Olljum usub Eesti muusika potentsiaali ning ütles, et Ewert and The Two Dragonsi 2016. aasta areenimõõtu kontsert Saku Suurhallis tõestab, et tegelikult on turg ja kuulajad siin olemas.
„Kui me draakonitega korraldasime 2016. a oma Saku Suurhalli kontserti, siis paljud pidasid meid hulluks ning arvasid, et püüame üle oma varju hüpata. Sel aastal annavad seal kontserdi Kadri Voorand, Anne Veski, 2 Quick Start ja Tommy Cash. Arvasin siis ja arvan ka nüüd, et kui indie-rokk bänd, kes laulab inglise keeles, suudab teha areenikontserdi, siis eestikeelne tugev kohalik pop artist võiks teha kolm," ütles Olljum.
Lisaks leidis ta, et heaks märgiks on ka fakt, et aina enam siinseid artiste vaatavad välismaa poole ning leiavad seal arvestatavat kõlapinda.
Digituru võimalustest rääkides tõi Olljum välja, et nii Tommy Cash (ehk üks edukamaid eksportartiste) ning viimaste aastate suurim edulugu nublu on mõlemad artistid, kes tõusid lendu just digiplatvormidelt.
Artistid on tihti mures, et digiturg justkui lõikab ära võimaliku füüsilise muusika pealt teenitava tulu, ehk kui CD plaat või vinüül poodidesse müüki läheb ning on samaaegselt kättesaadav ka striimimiskeskkondadesse, siis eelistab kuulaja viimast, mugavamat ja odavamat varianti, mis toob artistile vähem tulu kui n-ö päris plaat.
Olljum leiab, et seda ei tohiks karta, sest üks ei pea teist välistama:"Miljardite näitel võin öelda, et kuigi neil olid Spotifys suured kuulamisnumbrid, siis oli plaadimüük selle kõrval ka vägagi tulemuslik".
"Minu eesmärk ei ole öelda, et mul on õigus ja nii on. Mul on üks kogemus, Vaikol teine ning mõnel kolmandal kolmas. Oleks tore kui vahetaksime teadmisi, kogemusi ja teeksime omavahel koostööd. Me kõik tahame, et Eesti salvestatud muusika pinnas oleks terve,” lisas ta.
Skandinaavia riikides domineerib digiturgu ülivõimsalt Spotify, ilmselt osaliselt ka seetõttu, et teenus on Rootsis loodud. Saarineni sõnul annavad Soomes, kus muusikatarbimine on 80% digitaalne, kohalikud artistid pea igal nädalal areenikontserte ning see kõik on juhtunud alles pärast digitaliseerumist.
Samas tunnistab ta, et ükskõik millise tööstuse üleminek digiturule on vaevaline protsess ning ka Soomes langes digiplatvormide tuleku algusajal kohaliku muusika kuulamine. Saarineni sõnul hakati aga ajapikku uut turgu paremini mõistma ning õpiti sellega töötama.
"Oleme (muusikatööstusena - toim) palju digitaliseerumise kallal töötanud ning suutnud piraatlust vähendades muusika müüginumbrid taas tõusvasse suunda lükata. Esimesed sammud on tehtud ning nüüd on kogu sektori prioriteediks see, et autorid ja artistid saaksid kätte kogu tasu, mis neile õiglaselt kuulub," ütles Saarinen kokkuvõtteks.
Kel rohkem huvi teema vastu võib tutvuda ka Euroopa Parlamendi dokumendiga Article 13, mis käsitleb EU üleseid autoriõiguste seadusi.
