Silva Sanin
Koit Toome käis külas Kristjan Jõekada ja Teet Margna juhitud saates “Teet, Kristjan ja sõbrad” ning rääkis lähemalt oma uutest projektidest ja “Eesti otsib superstaari” kaadritagusest elust.
Koit on uue kuue andnud paljudele oma vanadele hittidele ning koos Tallinna Ülikooli sümfooniaorkestriga ning sellel aastal tuuritatakse üheskoos üle Eesti: “Me esitame mu põhihitte läbi 26. aasta, 90ndatest kuni tänase päevani välja. See mõte on mul peas keerelnud juba vähemalt kümme aastat ja nüüd avanes võimalus teha minu põhihittidele orkestriseaded. See on lahe eriprojekt ja meil on juba üks täispikk kontsert olnud.”
Kontsertid sümfooniaorkestriga ei ole Koidu ainuke projekt sellel sügisel: “Mul on võimalus teha uude Eesti filmi “Jahihooaeg” kolm uut laulu. See tuleb välja detsembri esimesel nädalal ja minu jaoks on see esmakordne kogemus.”
Laulja räägib ka väljakutsetest oma uues ametis superstaarisaate kohtunikuna: “Ma olen ise castingutel käinud nii Eestis kui välismaal, alustades mingitest muusikalide pearollidest. Välismaal olid need asjad ikka väga karmid. Sa oled seal reas saja või tuhande inimesega ja pead tantsima ja laulma hoo pealt ja kiiresti reageerima ning sul on loetud minutid aega ennast tõestada. Laulmise poole pealt olin kindel, aga kui tantsuvoorud tulid, siis hiilisin alati kuskile taha ritta, ei tahtnud seal nende baleriinidega võidu tantsida.”
Jõekalda arust on Koit noorte superstaarihakatistega isegi kohati liiga järsk: “Minu arust ma proovin väga rahulikult võtta ja mitte emotsionaalseks minna. Ma proovin olla mina ise ja ei mängi mingit rolli seal ning proovime kõik oma äranägemise järgi hinnata. Me oleme seal sadu lauljaid läbi kuulanud ja kui sul on kümne tunnised päevad ja lauljad käivad üksteise järgi ette laulmas, siis see ongi selline karm konveieri värk, vähemalt esimestes saadetes.”
Koidu sõnul on see normaalne, et paljud hea lauluhäälega artistid saatest kõrvale jäävad, sest kõigile lihtsalt ei ole võimalus kollast kaarti ulatada: “Sellel aastal ongi tüdrukute tase väga kõva ja kõigile ei jagu kollaseid kaarte. Me kuulame neid tegelikult pikemalt ja räägime nendega. Saatesse jõuab sellest ainult väga väike protsent. Tegelikult tuleb seal järgmiste saadetega veel suuremaid üllatusi.”
