Kristjan Järvi on maailmakuulus dirigent, kes lõhub piire ja ühendab. Ta toob kokku muusikažanreid laialt muusikamaastikult luues midagi ennenägematut ja ühendab eri riikide noored Läänemere Filharmoonia orkestrisse. Dirigendi käe all on laval esinenud Noëp, Erki Pärnoja, Sander Mölder ja teised.
13. novembril avaldas Sony Classical orkestri Baltic Sea Philharmonic uue plaadi „Sleeping Beauty“
• Orkester on Kristjan Järvi seades ja dirigeerimisel Tšaikovski kuulsa balleti sisse mänginud dramaatilise sümfooniana.
• Lisaks andis Sony Classical albumilt välja kolm singlit: „Pas d'action: Desire sees Aurora“ („Desire näeb Aurorat“), „Garland Waltz“ („Pärjavalss“) ja „The Blue Bird and Princess Florine“ („Sinilind ja printsess Florina“).
• Läänemere Filharmoonikute jaoks on tegemist kolmanda albumiga, mis on valminud koostöös plaadifirmaga Sony Classical. Varem ilmusid „The Ring: An Orchastral Adventure“ (2016) ning Stravinski ja Glassi viiulikontsertide album (2020).
13. novembril ilmub Baltic Sea Philharmonicu orkestri (Läänemere Filharmoonikute) värskeim plaat „Sleeping Beauty“. Sony Classicali salvestusel kuuleb Kristjan Järvi seades ja dirigeerimisel orkestri esituses Tšaikovski muinasjutulist balletti „Uinuv kaunitar“. Olles muutnud ligi kolmetunnise partituuri lühemaks ja kontsentreeritumaks, annab Järvi ühele kuulsamale teatrimuusika teosele uue elu 70-minutilise dramaatilise sümfooniana. 2019. aasta märtsikuus toimunud tuuril „Nordic Pulse“, mis viis Läänemere Filharmoonikud Leetu, Lätti, Eestisse, Soome ja Venemaale, esitasid orkestri muusikud Järvi „Uinuva kaunitari“ versiooni täielikult peast mängides; album salvestati tuuri lõpus Peterburis. Noodilehtedeta mängimine muutis muusikud jutuvestjateks, kes esitavad muinasjuttu justkui esimest korda. Peale täispikkuses albumi andis Sony välja ka kolm singlit, mis toovad välja balleti mõjusamad hetked ja tegelased: „Pas d‘action: Desire sees Aurora“ („Desire näeb Aurorat“) ning „Garland Waltz“ („Pärjavalss“) ja „The Blue Bird and Princess Florine“ („Sinilind ja printsess Florina“).
Balletist dramaatiliseks sümfooniaks
Värske album on loodud samas vaimus Järvi eelmiste Sony salvestistega: „The Snow Maiden“ („Snegurotška“) ja „Swan Lake“ („Luikede järv“), kus ülevad muinasjutulised muusikapalad on seatud nüüdispublikule sobivamaks. Järvi usub, et sellised meistriteosed nagu „Uinuv kaunitar“ köidavad teatrimaailma tehnoloogia arenedes aina enam. „Hea muusika jääb alati heaks muusikaks,“ ütles Järvi, „kuid seda tuleb pidevalt ajakohastada, mitte ainult tõlgendada. Balleti muutmine dramaatiliseks sümfooniaks on osa pidevast ümberkujundamise protsessist, mis on vajalik, sest ajad muutuvad ja tehnoloogia areneb aina edasi. Meie ülesanne on neid meistriteoseid moderniseerimise teel elus hoida; nimetame seda töömahukamaks interpretatsiooniks.“
Läänemere Filharmoonikud on Järvile Tšaikovski muusika julgel ümberkujundamisel ideaalne partner. Orkester nimetab oma koduks Läänemere-äärseid Põhjamaid ja uuendab pidevalt sealset muusikapärandit. Samuti kujundavad filharmoonikud oma tegevusega ümber seda, milline üks orkester tänapäevases ühiskonnas olla võib. Klassikalise muusika tavasid kahtluse alla seades loovad Läänemere Filharmoonikud ainulaadse kontserdikogemuse, milles on kokku põimitud heli, valgus, visuaalkunst ja tehnoloogia. Lisaks esitatakse terveid muusikapalu peast mängides, nii et muusikud saavad vabalt seista, liikuda ning publiku, dirigendi ja üksteisega suhelda. „Me ei mängi peast selleks, et muljet avaldada või näidata, et me suudame keerulisi partituure pähe õppida, vaid selleks, et arendada orkester kui kunstivorm elavaks ning hingavaks organismiks, mille puhul pole peamiseks mitte muusika lugemine, vaid intuitiivne eneseväljendus ja kollektiivse usalduse kasvatamine oma loomupärase intelligentsuse vastu. Nii vabaneme eeldustele keskendumisest ning saame tähelepanu pöörata hoopis sõnumi edasiandmisele ja emotsionaalse sideme loomisele teiste mängijate ja publikuga,“ selgitas Järvi.
Jutuvestmine ja päheõppimise kunst
Juba enne 2019. aasta tuuriks „Nordic Pulse“ valmistumist ja Järvi seades „Uinuva kaunitari“ mängimist ei olnud keeruliste partituuride meeldejätmine Läänemere Filharmoonikutele sugugi võõras. Sellegipoolest oli see paljude pillimängijate jaoks pikim muusikapala, mille nad kunagi pähe on õppinud. Asja muutis keerukamaks ka teose pikkus, lisaks jäid paljud Järvi partituuri osad nimedeta, mistõttu ei saanud muusikud meeldejätmise hõlbustamiseks kasutada balleti tegelasi ega sündmustikku. Poola päritolu esimene viiuldaja Marzena Malinowska pakkus aga välja lahenduse, mis aitas nii tal endal kui ka teistel orkestrantidel partituuri pähe õppida. „Teadsin, et mul on muusika meelde jätmiseks tarvis luua partituuris rohkem ühendusi ja teeviitu,“ selgitas Malinowska. „Niisiis asusin pealkirjadeta osadele pealkirju lisama. Mõned pealkirjad on pärit algsest muinasjutust, kuid enamiku võtsin balletist endast. Tantsude ja kolmandast vaatusest teiste muinasjututegelaste nimede lisamine aitas üldpilti täiendada ja lõi teekonna, mida mängides järgida. Usun, et pealkirjade lisamine oli kõigile abiks. Mina ei oleks suutnud kogu teost ilma muinasjutu ja muusika ühendamiseta mingil juhul meelde jätta.“
Partituuri meeldejätmine ja peast mängimine muutis Läänemere Filharmoonikud jutuvestjateks, kes tundsid, et räägivad seda kuulsat muinasjuttu justkui esimest korda. „Peast mängimine muutis meie suhet Tšaikovski muusikaga,“ lisas Malinowska. „Balleti või ooperi puhul on orkester enamasti lavaaugus peidus ning kontserdi tähed on lauljad või tantsijad, kelle ülesanne on lugu edasi anda. Teadsime, et sel korral jääb jutuvestmise kohustus meile. Nii tunned, et oled lavakaaslaste ja publikuga uskumatus ühenduses. Samuti tunned end loovana: puudub mulje, et taasesitad midagi, mida on juba sadu kordi tehtud.“
Sony Classicali kasvav muusikakataloog
„Sleeping Beauty“ lisatakse Läänemere Filharmoonikute kasvavale diskograafiale, mis on loodud koos Sony Classicali plaadifirmaga. Esimene salvestus, mille Järvi ja filharmoonikud koos selle plaadifirmaga välja andsid, oli „The Ring: An Orchestral Adventure“, mis on Wagneri ainetel loodud sümfooniline seiklus „Nibelungide sõrmus“. Tänavu mais andis Sony Classical välja Stravinski ja Glassi viiulikontsertide plaadi, kus teeb oma kontserdisalvestuse debüüdi noor Šveitsi viiuldaja David Nebel. Plaadil kõlab Järvi dirigeerimisel ja Läänemere Filharmoonikute esituses Stravinski neoklassikaline viiulikontsert D-duur ning Londoni Sümfooniaorkestri esituses Glassi viiulikontsert nr 1. Gramophone kiitis Nebeli Stravinski interpretatsiooni ja Läänemere Filharmoonikute energilist pillimängu. Ajakirja kriitik võttis plaadi oma arvustuses kokku järgmiselt: „Tegemist on äärmiselt muljetavaldava debüütalbumiga ja ühe parima Stravinski interpretatsiooniga.“
Läänemere Filharmoonikud kui revolutsiooniline jõud muusikas ja kunstis
Läänemere Filharmoonikud viivad sümfooniakontserdi kogemuse uuele tasemele. Iga esinemine on omaette muusikaline avastus – loovad ju pillimängijad kogu teose peast mängimise kaudu igal kontserdil ainulaadse kunstielamuse. Iga kontsert on ainulaadne heli, valguse, visuaalse kunsti ja tehnoloogia vaatemäng ning muusikajuhi ja asutajadirigendi Kristjan Järvi energilise taktikepi all pakatavad kõik esinemised erilisest ja ütlemata nakkavast energiast. Lisaks on orkestri asutamisega loodud kümnest Põhjamaade riigist pärit muusikute kogukond. Läänemere Filharmoonikud ületavad piire ja on kasvanud liikumiseks, mis toob inimesi kokku. Kehastades Põhjamaade uuendus- ja edumeelsust, rajab see visionääride kollektiiv teed traditsioonilise orkestri mudeli tõeliselt murrangulisele arengule. „Tegemist on elava ja hingava olendiga, kel on piiramatult energiat ja entusiasmi uue poole pürgimiseks, mis on seiklus omaette,“ ütles Kristjan Järvi.
