ToomasPuna
Kõlab jaburalt, ent interneti kasutamine oli 90ndatel seotud nii keeruliste toimingutega, et tollastele lastele on see protsess mällu sööbinud elu lõpuni. Siin on kuus momenti sellest pimeduse ajast.
Ei olnud mingit arvuti taha istumist ja kohe ringi surfamist. Ei, ei, ei! Tuli luua ühendus! Ja seda. Iga. Kord. Uuesti. Kõik see võttis aega terve igaviku.
Eriti jube oli see, kui ühendus katkes ja seda pidi otsast peale ehitama hakkama.
Sa kuuled seda ka hetkel? Jah, sest ilmselt oled veidrat raginat, mis telefoniliini ja arvuti ühendusega seoses tekkis kuulnud oma elus ju tundide kaupa.
Just siis, kui ühendus sai loodud, koledad hääled kadunud ja võis surfama hakata, teatasid su vanemad, et neil on vaja korra helistada. Ja see tähendas, et interneti kasutamine sai kiire lõpu, sest telefoniühendus oli vaja katkestada.
Oli üks suur ja kole kast, ei mingit laptopi. Ning seda kasti koos internetiga tuli jagada sõbralikult kõigi pere liikmetega.
Esiteks võttis mistahes failide liigutamine igaviku. Teiseks polnud ka suurt midagi liigutada.
Kui ikka hädasti oli vaja netti pääseda, sai alati tormata internetikohvikusse ja seal koha arvuti taga OSTA.
PS.MSN messenger oli tore ju?!
