Mitmed Eesti muusikavaldkonna organisatsioonid tegid täna, 13. märtsil ühise pöördumise Eesti Vabariigi valitsuse koroonaviirusega tegelevale komisjonile ja kultuuriminister Tõnis Lukasele. Pöördumises tehti ettepanekud koroonaviirusest tingitud eriolukorra majanduslike kahjude maandamiseks muusikavaldkonnas.
Ettepanekuga palusid muusikavaldkonna organisatsioonid võtta valitsuse kriisikomisjonil lisaks kõigele muule päevakorda ka muusikavaldkonna eraõiguslike osapoolte kantavate kahjude hindamise ning neid kahjusid maandavate mehhanismide loomise.
“Tänaseks kujunenud olukord on paratamatult seadnud keerulisse seisu mitmed sektorid, teiste seas ka muusikavaldkonna, mis hõlmab lisaks riiklikele institutsioonidele nii vabakutselisi loomeisikuid, eraõiguslikke kontserdikorraldajaid kui ka muid muusikaettevõtteid. Koroonaviiruse leviku vastaste meetmete tõttu ära jäänud kontserttegevusega on muusikud, kontserdikorraldajad ning paljud teised ettevõtjad kaotanud järgmisteks kuudeks täiel määral oma sissetuleku,” kommenteeris Music Estonia juht Virgo Sillamaa praeguse olukorra tõsidust.
Alla kirjutanud organisatsioonid palusid koroonaviirusega tegeleval komisjonil kaaluda järgnevaid meetmeid kriisist tekkivate majanduskahjude maandamiseks:
1. luua erakorraline fond koostöös Eesti Kultuurkapitali ja kohalike omavalitsustega, millest toetada:
- kontserdikorraldajaid ja -kohti, et nad suudaksid täita juba võetud lepingulisi kohustusi nii töötajate, artistide kui ka tehnikafirmade ees; samuti kompenseerida kultuurisündmuse korraldajatele kahjud, mis tekivad kohustusest osta edasilükatud või ärajäänud kontsertide piletid tagasi;
- vabakutselisi muusikuid ning neid esindavaid ettevõtjaid (agentuurid, managemendid jt), kes on ärajäänud kontsertide tõttu kaotanud oma peamise ja paljudel juhtudel ka ainsa sissetuleku;
- juhtumipõhiselt teisi muusikasektori sõltumatuid ning eraõiguslikke ettevõtjaid, kes on kujunenud olukorra tõttu kaotanud oma peamise sissetuleku;
2. muuta tänaseks juba välja antud riiklike toetuste kasutusala paindlikkumaks, et toetusesaajad võiks eriolukorras oma tegevusi ümber korraldada, näiteks suunata kontserttegevuse toetused arendustegevusse või mujale ning vältida juba jaotatud toetuste tagasikutsumist;
3. algatada eriolukorra lõppedes arutelu kontserdipiletite käibemaksumäära madaldamise üle eelmise majanduskriisi eelsele tasemele ehk 5 protsendile või kaaluda käibemaksu langetamist 0 protsendile, nagu see on olnud aastakümneid Lätis ja Leedus. See aitaks kaasa sektori võimekuse taastumisele;
4. leida operatiivne lahendus, et pakkuda vajadusel sektorile sildfinantseeringut jooksvate kulude katteks, et vältida koheseid koondamisi väikeettevõtetes ja kanda muid jooksvaid kohustusi.
Pöördumisele kirjutasid alla Music Estonia, Live Music Estonia, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Jazzliit ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.
Eesti muusikaettevõtete esindusorganisatsioon ja muusikaettevõtluse arenduskeskus Music Estonia teeb juba täna samme, et koguda andmeid muusikavaldkonna eelmainitud osapooltele tekkinud kahjude ulatusest.
Vastavalt 12.03.2020 Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud eriolukorrale on Eesti Vabariigis avalikud kogunemised keelatud kuni 01. mai 2020. See tähendab, et seaduse järgi ei saa toimuda sellel ajavahemikul ükski kultuuri- ja meelelahutusüritus.
