LAULUSÕNAD: Jaak Joala "Kustuta valgus"

Kohtasin sind ma üle aastate taas...

Meid meelitas baar, sidus riislingiklaas.

Ka tantsu või kaks seal me tegime siis.

Katkendlik jutt ajas tagasi viis.

Ma istusin õhtul su väikeses toas.

Seal lõhnavaks kohviks said pruunikad oad.

Ja kui tühjaks jäi keskööl ka teleekraan,

ei lõppeda tahtnud veel meie romaan.

Kustuta valgus!

Nii kaunis on kuu.

Kustuta valgus –

las meelest kaob muu!

Kustuta valgus,

mis asjatu näib...

See on ju algus

ja valgus on meis!

Oli vist küll me suurim rumalus see,

et lahku kord läks ühes rännatud tee.

Jäi küsimus: miks? Vaevalt vastust sa tead.

Öelda ka mul pole midagi head.

Suur üksindus piinas, tõi tühisust vaid.

Kaks inimest siiski ehk targemaks said.

Aga targemaid saatku taas ühine naer

ja uue romaani las kirjutab aeg!

Kustuta valgus!

Nii kaunis on kuu.

Kustuta valgus –

las meelest kaob muu!

Kustuta valgus,

mis asjatu näib...

See on ju algus

ja valgus on meis!