Vaid mõned silmapaistvad esimesed Eesti muusikas
1998. aasta anti esmakordselt välja Eesti Muusikaauhinnad. Tol aastal 9 kategoorias. Edukaima naislaulja tiitli ning muuhulgas kõigi 9 võitja seas ainus naisartist oli '98. aastal Maarja-Liis Ilus. Maarja-Liis on ka esimene eestlane, kes sõlmis plaadilepingu rahvusvahelise plaadifirmaga Universal Music. Pala "First In Line" müüs ligi 300 000 koopiat ning tegi Maarjast ka esimese eestlase, kelle muusikavideot näidati MTV kanalil.
Eesti Muusikaauhindade ajaloos on hip-hop muusikale pühendatud kategoorias nomineeritud vaid 2 naist: Sofia Rubina ning Yasmyn. Yasmyn suisa kahel korral ning 2022. aastal pälvis ta ka aasta naisartisti tiitli.
Eesti esimese naisräppari tiitel kuulub tõenäoliselt 00ndate algusel tegutsenud Sundry'le (tuntud ka kui Sandra, kodanikunimega Sandra Ockpa), kelle pala "Up To The Sky" vallutas tormina Eesti muusikamaailma.
Eesti jazzpianist Kirke Karja on esimene naismuusik, kes on pälvinud Itaalia Gaslini tulevikutalendi auhinna (2021. aastal).
Miina Härma on Eesti muusikakultuuris mitmel alal esimene. Ta on Eesti esimene naishelilooja, esimene naisorganist, Eesti esimene väljapaistev naiskoorijuht ning esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis.
Esimene ja tuntuim naistebänd oli vokaalansambel Laine, kes kehastas tollast naiselikkuse ideaali ja oli moodne terves Nõukogude Liidus. Ansambel kutsuti kokku 1960. aastal.
Punkmuusikas oli teerajajaks näiteks 1988. aastal tegutsenud Ave Luna, mille lauljaks oli Ave Lainesaare. Rockmuusikas 1970nda aastani eriti naisinstrumentaliste ei leidunud. Tugevaks vokalistiks rokihõngulistes projektides oli Silvi Vrait (Suuk ja Fix).
1980ndatel leiame ansamblist In Spe lõpuks kaks pillimängivat naist, kellest üks mängis klaverit (Anne Tüür) ja teine löökpille (Terje Terasmaa). Rockmuusikas aitasid teed rajada veel ka võimekad vokalistid nagu näiteks Thea Paluoja, Kare Kauks, Kärt Tomingas (kollektiivis Park). Oma panuse on andnud ka Siiri Sisask, kelle ekspressiivne laulustiil köitis tuhandete meeli ning teeb seda siiani.
Vaid mõned silmapaistvad naised välismaa muusikas
Arvatavalt esimene naine keskaegses muusikas, kes on ajalooliselt ka esimene jäädvustatu, on Hildegard of Bingen. Tema looming oli peamiselt religioossed teosed ning need sündisid arvatavalt 12. sajandil.
Ariana Grande oli alates 1964. aastast esimene artist, kes sai endale kolm esimest kohta Billboard 100 edetabelis. Seni hoidis seda rekordit The Beatles.
Asha Boshle on läbi aegade enimsalvestatud muusik terves ajaloos. Tema nimele kuulub ligi 11 000 pala, mis on nii soolona, duettidena, kui kooris salvestatud palad. Lood on üle 20 erineva india keeles ja seda juba alates 1947. aastast.
Beyoncé nimele kuulub ohtralt rekordeid ja maailmamuutvaid esimesi. Küll aga võib välja tuua tema värskeima: möödunud aastal võitis Beyoncé oma 28. Grammy auhinna, murdes varasemalt Alison Kraussile kuulunud rekordi (27). See teeb Bayoncést kõige rohkemate Grammy-võitutega naismuusika senises muusikaajaloos. Üldises arvestuses hoiab rekordit Georg Solti, kellele kuulub 31 auhinda.
Lady Gaga pälvis 2019. aastal järjest kõrgelthinnatud auhinnad nagu: Oscar, Grammy, BAFTA ja Kuldgloobus. See tegi temast esimese naise, kellel see õnnestunud on.
Adele pala "Hello" on maailma esimene lugu, mille avanädala digikoopiate müüginumber ületas miljoni piiri. Lisaks sellele kuulub Adelele veel kolm Guinessi maailmarekordit, mis seotud tema erakordse karjääriga.
Katy Perry nimele kuulub rekord, mille saavutas 18 eduka järjestikuse nädala tulemusena. Katy Perryl on rekord kõige rohkemate järjestikuste edetabelite esikohal olevate tantsulugude eest ja seda 18 järjestikust nädalat.
Billie Eilish on noorim artist, kes on võitnud kõik neli Grammy põhikategooriat: parim uus artist, aasta album, aasta lugu ning aasta album.
Mariah Carey on ainus artist senises muusikaajaloos, kelle viis esimest singlit on järjest saavutanud edetabelite esikoha.
Madonna on ainus artist, kes on 50 korral, erinevate lugudega jõudnud Billboardi Top 100 esikohale.