Maris kirjeldas, et rõõmus vabama graafiku üle, otsustas ta eelneval päeval minna tegema kiiret lõunauinakut. "Sain tududa, aga see lõppes ka muidugi väga huvitavalt," pidi Maris siiski mornilt tõdema. "Mul oli välja arvestatud, kaua ma magan, millal mul kell heliseb, et ülejäänud päev läheks õigesti."
"Ühel hetkel läbi une kuulen, et keegi hüüab mind," kirjeldas Maris oma segadust. Maris oli teisel korrusel magamas kui läbi avatud akna oma nime kuulis, kuid unisena ei saanud aru, mis see täpselt oli. "Olin nii unine ja mõtlesin oma peas, et see on üks mu sõber, kes mind hüüdis. Äkki ta tuli mulle midagi tooma. Mul vahel üks sõber käib midagi laenamas või toob tagasi. Kui hakkasin virguma, sain aru, et see ei saa olla tema," naeris Maris.
"Jäin siis kuulama, et mis asi see oli, või kas üldse oli? Siis õues hakkab keegi nagu kahte kivi omavahel kokku taguma: tok-tok, tok-tok, tok-tok, tok-tok... ja ei jäta järgi!" pahandas Maris.
Selgus, et Marise täehelepanu soovis püüda tema naabrimees. Paraku jääb uudishimu aga rahuldamata, sest Maris keeldus hõigete peale reageerimast. "Mul on selline teema, et kui keegi mind valvab, ootab või luurab, siis ma ei suuda ennast näole anda. Mul tuleb mingi blokk ette, ma ei taha mitte midagi kuulda. Kedagi ei ole kodus," selgitas Maris. Lõppkokkuvõtteks ei saanudki teada, mis naabrimehel mureks oli ning Marise uni sai pool tundi enne äratust rikutud. Jama lugu!
