Mis või kes on see, kellest/millest ei saa sul eales küllalt ja mida on sul juba liialt palju?
Kuna kujutan ette, et kõigest ja kõigist võib küllalt saada, kui seda liialt palju on. Seega vastaksin niimoodi kavalalt, öeldes, et eales ei saa mul küllalt elu vaheldusrikkusest.
Liialt palju on mõtteid peas.
Mis on sinu jaoks see, millest sa unistad ja mõtled, et mis siis kui...? Millal on mõtisklemise asemel selle riski võtmine sinu jaoks kõige paremini ära tasunud?
Tihti lähevad mõtted ikkagi minust mitteoleneva peale, ja leian end unistamast elust planeedil, mille heaolu poleks juba enne meid oma viimse piirini viidud. Aga samad mõtted kehtivad ka väiksemal skaalal - mis oleks, kui ütleks välja, mida ma tahan? Mis ma tunnen? Mida ma kelleltki ootan? Tithi on inimesed ikkagi head ja lahked ja tahavad võibolla täpselt samu asju.
Kõige parema tulemuse on reaalses elus andnud see, kui jääaugu ees seistes kahtlema jäämise asemel võtan hoo sisse ja hüppan külma vette. Sõna otseses mõttes. Sellel järgneb üks maailma parimaid tundeid, iga kord.
Mida oma elus oleksid valmis pikemalt mõtlemata kellegi teise oma vastu vahetama? On see omadus, kogemus, mõni ese või mõttemuster?
Hetkel vahetaks suurima heameelega oma Viljandi vanalinna korteri mõne Põhja-Tallinna kodu vastu. Unistuste korter, aga elu muutub pidevalt, ja tuleb välja, et lihtsalt täiesti vales linnas. (Jään pakkumisi ootama ;))
Räägi meile inimesest, paigast või tegevusest, mis või kes aitab sul oma raskust kanda?
Teistele inimestele üritan ideaalis oma raskust mitte asetada. Aga tegevused on see-eest väga head abilised kergema kulgemise loomiseks ja hetkes olemiseks - viimase aja lemmikud on olnud uute biitide meisterdamine, KORG Volca Beatsiga mängimine ja ronimine.
Milline on olnud sinu elu suurim südamevalu ja mida see sulle õpetas? Jäta teade ka oma mineviku-iseendale, et teda tuleviku südamevalust säästa.
Vast ikka esimeselt tõsisemalt armastuselt vastu näppe saada. Esimene kord on alati kõige hullem. Õppisin sellest tohutult palju, aga eelkõige seda, et kõik on mööduv, ja kui muudmoodi ei saa, siis päev, tund või minut korraga. Mineviku-endale tahaksin väga tõsisel toonil rõhutada, et ta ise ongi kõige suurem väärtus ja seda (loe:iseennast) tuleb lihtsalt niimoodi austada, et mitte mingit altpoolt latti kohtlemist ei lase läbi.
Ja et kui vähegi suudad, siis kõnni tiba varem minema.
Räägi meile oma elu kõige südamelähedasemast esemest, mis on veinipunane!
Kuna ise olen rohkem sinise tüdruk, siis esimese hooga palju muud ei meenu, kui praeguse stuudio punane sein ja akustilised paneelid, mis õhtuvalguses üsnagi veinjalt mõjuvad. Need päris minule küll ei kuulu, aga kuna album on nende keskel salvestatud, siis võib neid vast piisavalt oluliseks pidada küll.
Kas sinu elus on olnud kohtumisi võhivõõraga, kes justkui sekundiga sind lahti harutab ja vana tuttavana tundub? Räägi meile sellest kohtumisest ja inimesest.
Esimesena meenub kohtumine ühe tundmatu noormehega sõbra sünnipäeval. See oli aeg vahetult enne esimest isolatsiooni, nii et juba eos olid kõik veidi rohkem kohal, teadmises, et see võib mõneks ajaks viimaseks peoks jääda. Ei mäleta isegi, kuidas rääkima sattusime, aga kuidagi see juhtus. Mõnel inimesel on kuidagi selline olek või vibe, et hästi kerge on ennast turvaliselt tunda ja avatult rääkida. Lisaks ta oli väga tark ja läbi elanud kõik selle, mis mul parasjagu käsil oli. Nii ma siis unustasin kogu ülejäänud peo ja kuulasin terve öö selle salapärase võõra tarkuseid, ei vähemat ega rohkemat. Mäletan, et pärast pidu läksin koju ja kirjutasin mitu lehekülge erinevaid mõtteid üles, nii palju häid mõtteid ja uusi perspektiive olin saanud :)) Me pole rohkem kontaktis olnud, aga see teebki minu arust sellised kohtumised eriliseks, kui nad sellesse ühte maagilisse hetke jäävad.
Parim seiklus, mis on sündinud otsusest "rajalt kõrvale" kalduda?
Parim seiklus on olnud kõik see, mis algas pool aastat enne lõpetamist Viljandi Kultuuriakadeemiast ära tulles. Ja kestab siiani, hetkel on see mind toonud näiteks sky.ee-sse sellele ankeedile vastama.
Tol ajal tegelikult paljud koolikaaslased mõtlesid sama otsuse peale, aga kuna keegi enne mind seda sammu ei teinud, siis esialgu oli selline rajalt kõrvale kaldumise või usaldusehüppe tunne küll.
Milline on olnud sinu elu meeldejäävaim reis?
Konkurents on selles valikus tihe, aga hetkel võidab veel vist 2020. aasta suvine sõit Horvaatiasse. Käisime kahe sõbraga seal kohalikus muusikalaagris, mis tähendas 2 nädalat mägede vahel maalilises kunstnike külas elamist, meeletut palavust, lõputut tsikaadide laulu, 2-euroseid veinipudeleid, kohtumisi noorte näitlejapoiste ja kohalike kiiksuga kunstnikega. Elu käis. Tagasi mõeldes nagu filmis.
Reisi lõpuks suutsin ka 40-kraadisesse palavikku jääda, aga lõpuks jäävad ikka head mälestused peale, ja seegi muutis kogu kogemuse kindlasti meeldejäävaks.
Millistest uskumustest keeldud sa loobumast, millest on tehtud sinu selgroog?
Tahaksin jätta endale ruumi ümber mõelda, sest kõik uskumused võivad muutuda. Aga praegu üks läbiv mõte on olnud, et tuleb võtta vastutus selle ees, millist maailma ma endale tahame. Et ei teegi endale TikTok-i kontot, kui sa selle mõjusid noortele heaks ei kiida, isegi kui tundub et "kõik ju on seal". Või lähed trenni, enne kui vingud, et tahaks ka nii heas vormis olla, kui keegi teine.
Elu suurim valu ja elu suurim rõõm?
Riskides kõlada klišeena, pean siiski ütlema, et elu suurim valu ongi lõputult rõõmu taga otsida. Selle idee teine pool on rahulikult hetke oludes elada ja seda aktsepteerida (ja next level oleks ka hinnata, tänulik olla), mis praegu on.
Kuidas identifitseerida fuckboy'd ning millised on olnud sinu kogemused nendega?
Selle teemaga ongi tihti nii, et saad alles tagantjärele aru. Nad õpivad järjest erinevamaid vorme võtma. Olen mõlemalt poolt kõrvalt näinud ja ka omal nahal kogeda saanud. Kahel inimesel on erinevad ootused, klassikalisel juhul nad ei ka räägi neist omavahel, ja oledki hopsti järgmisel hommikul ukse taha saadetud. Kõige olulisem on, et sa ei laseks kellelgi üle oma piiride astuda, kus iganes need sinu jaoks parasjagu asuvad. Siis jääb ainult oma südamevalu, mitte mõne muu valuga tegeleda.