Nimi "Katrin Lust" on Marta Vaariku mällu süüvinud väga negatiivsetel põhjustel. Ühel hommikul ärgates ja kooli minnes sai tõeks Marta õudusunenägu, kuid sellest unest ei olnud võimalik kuidagi ärgata..
Loomingulisse perre sündinud kunstnik ja režissöör Marta Vaarik on näitlemisega tegelenud juba 8-aastasest alates ning tundis selle ameti vastu ka kõige tugevamat kutset. Asjad läksid aga teisiti ning Marta arvab, et praegusesse hetke jõudmiseks mängisid väga suurt rolli tagasilöögid ja teda ümbritsenud keskkond.
Olles juba väga noorena sattunud avalikkuse tähelepanu alla, tuli neelata mitmeid kibedaid pille. Lisaks varateismelisele osaks saavale sisemisele pingele tuli tegeleda ka meedias kirjutatuga. Üks selline seik on Marta mällu põlenud kui tempel. "Katrin Lust kirjutas minust ühe eriti rõveda artikli, nii et ma läksin esmaspäeva hommikul kooli ja Õhtulehe kollased lipikud rippusid putkade küljes," kirjeldas Marta üht koledat hommikut, mil kogu Eesti sai teada, et on jäänud põhikooli viimast klassi kordama.
"Kuna ma olin Andrus Vaariku tütar ja ma olin kuulus ja ma mängisin teleseriaalides ja inimesed tundsid mind tänaval ära, siis ma arvan, et see oli nõukogudeaegse inimese kadedus, mida ta perversselt elas välja 14-aastase lapse peal. See on natuke väärakas värk," ei suuda Marta mõista artikli avaldamise eesmärki.
