„Tegin selle murekõne vastukaaluks erinevatele vihakõnedele, mida internetis igalpool koguaeg näen”, võtab Metsakutsu loo sisu ühe lausega kokku. „Sain looga öeldud paar mõtet, mis viimasel ajal meelel on kiikunud. Selleks see räppmuusika ju ongi. Mõned kommentaarid Eesti poliitkultuuri kohta, paar muremõtet seoses kohaliku räpiga ja palju endasse vaatamist. Müra inforuumis on tõesti vali, aga mulle tundub, et kumiseb ainult üks pool dialoogist, selle looga raputan haavadele natukene balanssi,“ lisab räppar.
Loo formaat on õrnalt ebatraditsioonline, sest ongi kirjutatud nii öelda kõne formaadis ja puudub klassikaline loo ülesehitus salmide ning refrääniga. Tekst loos on väga tihe ja ületab ühes minutilises lõigus lausa 196 sõna piiri. „„Murekõne” kompab minu kuulajaskonna taluvuspiiri, sest tänaseks teame ju enam vähem, mida kodumaine publik räppmuusikast laias laastus ootab, aga ma katsetan teistsuguse formaadiga, et asja enda jaoks põnevana hoida, nikerdasin sõnade ja flowga, püüdsin loo jooksul räppimise tempot tasapisi tõsta ja eksperimenteerisin muude tehniliste nüanssidega,” kirjeldab autor.