Pole saladus, et mitmed muusikud on minevikus ja langevad praegugi, meelemürkide magusasse, kuid tihti surmavasse, püünisesse. Elu ja surma piiril kulgemiseks on paljud eelistatud sõiduvahendiks valinud just kokaiini. Veebiajakiri Vice tegi tõhusa kokkuvõtte millist mõju see droog avaldab ja miks on tulemuseks alati toatäis täielikke jobusid?
Aerosmithi solist ja legendaarne rokkar Steven Tyler tunnistas äsja, et on oma 70 eluaasta jooksul ninast läbi tõmmanud lausa "pool Peruud". Summa, mis sellele kulunud on Steveni arvestuste kohaselt üle 1,7 miljoni euro.
See tundub küll rämedalt suur number, aga arvestades Steve ja bändi kidramehe Joe Perry vanust praegu ning seda, et neid hüüti „Narkokaksikuteks“ juba 70ndatel, siis pole vast midagi väga imestada. Ja kui sa oled juba sellises bändis nagu Aerosmith, siis on sul ka enam-vähem piiramatu ligipääs kõigele, mida peaksid ihaldama.
See narkootikum on paljude jaoks olnud nii suur osa elust, et lisaks sadadele lugudele, mis sellest kirjutatud on sisse mängitud lausa terved albumid. Mõned eredamad näited näiteks:
The Rolling Stones "Sticky Fingers", mida muusikakriitik Emma Silvers nimetas "armastuskirjaks narkootikumitele".
Mötley Crüe "Girls, girls, girls", mis kirjutati mõttega kritiseerida kokaiini glamuriseerimist, aga välja kukkus hoopis vastupidi.
Iggy Pop "The Idiot"
The Eagles "Hotel California"
Black Sabbath "Vol 4"
David Bowie "Station to Station"
Oasis "Be Here Now"
..uskuge mind, see nimekiri on tegelikult kümme korda pikem.
Kokaiiniga kaasneb sissekulunud arhetüüp: enesekesksed, arrogantsed ja ignorantsed, pealetükkivad ja tähelepanuvajadusega, ebameeldivad lutikad, kes lihtsalt ei lõpeta enda meelest geniaalsetest ideedest rääkimist. Kuigi kõik selliseks ei muutu, juurdles Vice-i ajakirjanik David Hiller, miks see droog paljudele just sellist mõju avaldab. "Kokaiin paneb inimesi endassse minema. Nad võivad muutuda väga introvertseteks või olla vastupidiselt, väga sotsiaalsed, aga veidi domineerivad ja enesekesksed," kirjeldab Katy Mcleaod, kes on Chill Welfare-i juhataja.
Chill Welfare on sotsiaalne ettevõte, mis keskendub meelemürkidest tingitud surmade ja vigastuste ennetamisele ja teavitustööle. Ettevõte püstitab telke erinevatele festivalidele, et tarbijad saaksid end vajadusel turvaliselt kontrollida, saada abi või infot. Sarnase telgi pani tänavu püsti ka Tervise Arengu Instituut, kes tegeles Weekend Festivalil narkootikumide ohutu tarbimise propageerimisega. Mentaliteet "kui juba, siis ohutult" on aidanud päästa mitmete noorte ja uljate peoliste elu.
"Kokaiini puhul on see väga suureks probleemiks, millisena tarbija end tunneb ja kuidas tundub see teistele. Need kaks ei sobitu alati kokku. Tarbija võib arvata, et ta on väga taibukas ja seltskondlik kuid ümbritsevad inimesed võivad sind lihtsalt täielikuks jobuks pidada," kirjeldab Katy.
Hollandis, Maastricht-i Ülikoolis läbi viidud uuringus selgus, et ka väikse koguse kokaiini tarbinud inimesed ei suuda enam ära tunda või registreerida teiste inimeste negatiivseid emotsioone. “Seetõttu oledki arvamusel, et kõik on sinust ja su mõtetest lõpmata vaimustuses, kuigi tegelikult võib lugu olla vastupidine,” kirjutab David Hiller.
Inimeste tahtejõu, õppimis-, tähelepanuvõime ja sõltuvuskäitumiste eest hoolitseb esmajoones ajus loomulikult eksisteeriv virgatsaine dopamiin. Dopamiini nimetatakse ka heaoluhormooniks. Dopamiin ainuüksi ei tekita meie ajus meeletuid ovatsioone, vaid see paneb otsima tegevusi, mis soovitud rõõmu- või rahuldustunnet pakuksid. Olles aine, mis paneb aju niiöelda janunema selle järele, mis meid õnnelikuks teeb.
Kokaiini abil vallandub ajus keemilise dopamiini laeng, mis tekitab ekstaatilise heaolutunde ning paneb selle nimel üha ekstreemsemaid asju tegema. Dopamiin on teatud mõttes justkui positiivne sõnumitooja, mis asjade normaalse kulgemise puhul, kõige hea eest hoolt kannab. Kokaiini tarbimisel vallandub ajus hoopis keemilise dopamiini tulv, mis imiteerib kordades intensiivsemana kõiki heaolu-, mõnu- ja rahulolutundeid, mida inimene üldse kogeda suudab.
David Belin, Cambridge-i Ülikooli farmakoloogiaosakonnast, võrdles kokaiinikogemust selle rahuldustundega, mida pakub uue ja värske riffi ära õppimine alustavale muusikule. Kohe kui saavutusest tekkinud joovastus on kadunud, tekib soov saavutada midagi enamat – õppida ära veelgi keerukam kitarrikäik. “Kokaiin kopeerib seda tunnet, kuid palju erksamalt ja intensiivsemalt. Motivatsioon selle tunde taaselamiseks muutub iga korraga üha tugevamaks.”
Lisaks häirib kokaiini tarbimine ka impulsside kontrolli ja ratsionaalselt mõtlemise võimet, nõnda võib mõne impulsi ajel mitte ainult teha halbu otsuseid, vaid panna ohtu nii enda kui teiste elu või heaolu. Ka lõputu seksuaalenergiaga seostatud droog ei tekita inimestel otseselt taltsutamatut kirehoogu, vaid pigem kõrgendab kõiki juba loomulikult eksisteerivaid emotsioone. Seega tundub partner, või potentsiaalne partner, sel õhtul veel vähemalt tuhat korda ilusam, seksikam ja ihaldusväärsem.
Kokaiin on aga sedavõrd ohtlikum ning haarab tarbijad kiiresti keerisesse, kus tihti jätkub uskumus, et olukorra üle on kontroll. Kuna droogi tarbimisel on otseselt mõjutatud see osa ajust, mis vastutab ka sõltuvuskäitumise eest langetakse sõltuvuse ohvriks kiiremini kui arvata oskaks.
Su aju ütleb sulle, et pead jätkama ekstaatilise tunde otsimist kuid miski päriselus ei võrdle enam kokaiini läbi saavutatud ekstaasiga. Ja tegelikult ei ole ükski järgnev kasutuskord nii hea kui oli esimene ning seda tunnet jäädakse otsima ning leitakse aina rohkem põhjuseid ja seletusi üha tihemale tarbimisele.
Kokaiini tarbimisel ei ole iseenesest ka ühtki füüsilist tagajärge. Selles mõttes, et pohmelli sellest ei teki ning keha tunneb end hästi. Seega on psühholoogilised tagajärjed veelgi rängemad. Tarbija tunneb end halvasti, depresiivselt, kurvalt, täieliku rõõmuta ning tarbimisjärgne meeleolulangus võib kesta mitmeid päevi ja tihti tõmbab see tunne juba järgmist doosi otsima.
Tasub olla ettevaatlik!
Lisainfot narkootikumite kohta loe: https://www.narko.ee/