Nele-Liis Vaiksoo meenutab tähtsat seika Eesti spordiajaloos: mäletan, kui pettunud mu isa oli

Nele-Liis kirjeldas, et mäletab kõige enam 1992. aasta olümpiat. Nele-Liis oli siis 8-aastane ning elas koos perega kaasa Erika Salumäe trekisõidule, mis kuldmedali tõi. 

"Minu kõige esimene olümpiamälestus ja mu esimene teadlik olümpiamängude vaatamine oli 1992. aastal, kui olin kaheksa-aastane, Ma mäletan isegi seda avatseremooniat, mida me terve perega vaatasime," kirjeldas ta. 

"Mäletan Freddie Mercury ja Montserrat Caballé laulu, mäletan seda tohutu elevust ja loomulikult Erika Salumäe trekisõitu. Kuidas mu vanemad sellele kaasa elasid ja ilmselt läbi nende elevuse ja uhkuse kandus see kõik minusse. Ja loomulikult tema võitu, mis ei olnud ju ainult talle, vaid kogu väiksele Eesti rahvale," tõdeb Nele-Liis sündmuse suurt kaalu. 

Loomulikult jäi Nele-Liisile meelde ka auhinatseremoonial juhtunud apsakat, mil Eesti lipp vardasse tõmmati, kuid paraku hoopis tagurpidi: "Mäletan kui pettunud mu isa oli, et meie väikese Eesti lipp on esimest korda vardas nii uhkelt ja tagurpidi! Aga lõppkokkuvõttes oli Erika võit meile ikkagi olulisem kui see valesti vardasse tõmmatud lipp. See emotsioon on mul siiani meeles, et võidu pärast oli ikka nii uhke tunne!"

Tänaseni hoiab Nele-Liis koos perega Eesti sportlastele kõvasti pöialt ning hoiab jõudumööda olümpiasündmustel kätt pulsil. "Kui eestlane on ikka stardis, siis kõik muu elu jääb seisma, paneme teleri käima ja elame tulihingeliselt kaasa."