ToomasPuna
Tinderi kohtingurakendus on jätkuvalt väga konkurentsivõimeline lahendus endale nutiajastul kaaslase leidmiseks. Ent alati ei lähe asjad nii, nagu unistuste printsi ja printsessi kohtumisel. 10 väga veidrat Tinderi-kaaslast üle elanud kasutajad jagasid oma kogemusi!
Läksin kutiga kohtuma, Tinderis tundus ta päris tore. Saime pargis kokku, panin tähele, et tal oli kaasas hiiglaslik seljakott. Kohtingu lõpus küsisin, et mis seal on. Ta teatas, et see on saladus, aga lubas mulle näidata.
Läksime puu taha peitu ja ta avas seljakoti, kus oli sees sadu tillukesi pehmeid ahvimänguasju! „Nad kõik magavad minu voodis. Igal õhtul. Nii nagu ka sina võiksid teha!“
Kõige hullem on see, et ma näen teda siiani vahel seal pargis koos selle seljakotiga!
Otsustasime deidile minna, kutt palus ennast peale võtta, sest tal pole autot. See oleks võinud olla esimene paha märk. Aga ma läksin ja võtsin ta peale. Esimese asjana autosse istudes hakkas ta mu kõhtu patsutama ja ütles: „Natukene liiga palju oled õlut joonud! Sellest pead sa küll lahti saama, kui me nüüd käima hakkame!“
Lõin ta autost välja ja läksin jäätist sööma.
Tüdruk, kellega kohtusin, oli päris armas. Me rääkisime lausa tunni ja siis tulid jutuks mu kassid. Ta elavnes selle peale tunduvalt. Tahtis neid väga näha ja läksimegi minu poole.
Siis veetis neiu paar tundi mu kassidega mängides. Lõpuks pani ta riidesse, hakkas ära minema ja tahtis ühe neist kaasa viia. Kui teda takistasin, ütles, et tahtis kiisut lihtsalt adopteerida.
Alustuseks pakkus ta mulle kohe kanepit, pannes koti sellega kohviku lauale. Siis hakkas ta rääkima molekulidest ja energiatest ning sellest, kuidas valitsus tahab meid kõiki vähiga nakatada läbi valguse.
Mingi hetk hakati kõrvalauast mind kaastundliku pilguga vaatama. Ma ei osanud muud teha, kui noogutada.
Läksin kohtingule tüübiga, kes tundus piltide järgi väga normaalne. Kohale jõudes selgus, et need polnud üldse tema pildid, ta oli täiesti teistsugune!
Ma ei jõudnud veel selle kohta küsidagi, kui mees teatas, et sa ei ole selline nagu ma eeldasin ja pakkus mulle kütusekompensatsiooni, et ma ära läheksin.
Kohtusime peenes kohvikus. Ma tellisin latte. Tema tellis kohvi ja siis igasuguseid kalleid salateid ja muid eelroogasid, kokku lausa kuus erinevat. Kui ta jõudis viimase taldrikuni, siis pakkus ta ka mulle, ent ma ei hoolinud.
Lõpuks tuli 90 eurone arve ja ta nõudis, et me selle pooleks teeksime, sest ma ise olla süüdi, et ma süüa ei tahtnud.
Tüüp tuli kohtingule ja ta oli riides nagu... Superman. Valge särk oli Supermani t-särgi peal, juuksed kammitud samamoodi nagu koomiksis. Kuigi ma ütlesin mitu korda, et olen vegan, tassis ta mind sushit sööma.
Alustuseks kallas ta mu sake’ga üle. Siis võttis ta fotoka ja hakkas näitama mulle oma viie aasta vanuseid reisipilte, kus ta koos emaga Euroopas tuuritas.
Lõpuks teatas ta, et tema unistuseks oleks selline suhe nagu oli Leo ja Kate’i oma Titanicus!
Leidsin Tinderist kuri, keda mäletasin ka keskkoolist. Ta oli väga hea välimusega, sportlik, meeldis alati kõigile. Polnud teda kaks aastat näinud, ent tema pildid olid küll samasugused nagu kooliajal.
Kohale jõudis ta pikkade räpaste juustega, habemes, nägi välja nagu kodutu, olla koolist välja kukkunud, siples keskendumishäirete käes. Rääkis, kuidas ta on saanud maaga üheks.
Kohtingu lõpetuseks teatas, et ta on gay. See kõik oli nii hull, et ma olin väga veendunud, et keegi on mulle tünga korraldanud.
Kohtusin ühe poisiga korduvalt. Meil läks hästi – ühised huvid, ta oli lõbus, atraktiivne, tark ja väga meeldiv. Olime siiani deitinud avalikes kohtades, ent lõpuks läksin talle külla.
Õhtu algas väga ilusalt, ta tegi süüa, me vaatasime filmi ja siis hakkasid asjad magamistoa suunda liikuma. Veel enne aga küsis ta ootamatult, et kas võib mulle näidata oma lemmikruumi selles majas. Olin segaduses ja vastasin jaa.
Ta avas ukse oma magamistoas ja me jõudsime lastetuppa! Aga mitte lapse jaoks mõeldud, vaid sellisesse, kus kõik asjad olid tehtud täiskasvanu suuruses inimesele, isegi mähkimislaud ja mähkmed!
Ta ütles, et talle meeldivad väga tite-rollimängud ning ta oleks õnnelik, kui ma oleksin nõus olema tema ema!
Ma olen küll väga avatud inimene, ent see oli mu jaoks liig. Ta saatis isegi järgmine päev mulle veel sõnumi, et ega ma pole ringi mõelnud.
Tüdruk, kellega Tinderis kirjutasin, sai just haiglast välja. Paraku bussiga ta koduni välja ei vedanud ja ta lootis saada taksot. Ent tekkis lumetorm ja ükski Uber ega takso ei liikunud. Nii jäi ta kohvikusse lõksu. Otsustasin minna ja ta oma autoga koju viia, kuigi olin üle 100 kilomeetri eemal.
Olin juba peaaegu kohal, kui teele tekkis must jää ja ma sõitsin külg ees vastu elektriposti. Üks kohalik mees triris oma traktoriga mind teele tagasi. Kuigi kõrvalsõitja aken oli puruks, sõitsin edasi.
Jõudsin kohvikusse kohale ja võtsin ta peale. Tema autouks enam lahti ei tulnud ja nii tuli tal ronida sisse juhi poolt. See ei valmistanud mingeid probleeme, lükkas käega klaasikillud lihtsalt eemale.
Sõitsime katkise aknaga veel 25 minutit lumetormis viisakat vestlust pidades. Koduni jõudes ronis ta jälle üle käigukangi juhi poolt välja ja ütles kenasti aitäh ja me läksime lahku.
Hiljem selgus, et pauk oli nii tugev, et auto raam sai kannatada ja sellega ei saanud enam sõita.
Ega mul ei jäänud muud üle, kui see tüdruk ikkagi lõpuks naiseks võtta.
