ToomasPuna
Eurovisioni lauluvõistluse võitmine toob pisara silma ka kõige rikkama riigi poliitikule. Paraku pole see alati rõõmupisar, sest ürituse korraldamine toob kaasa arved, mis kogu riigi majandusele korraliku põntsu panevad. Nüüd, kus Eestile lausa esikohta ennustatakse, saabki ennast taas nende numbritega hirmutada.
Tanel Padar ja Dave Benton tõid Eestile Eurovisionilt võidu ja lauluvõistlus toimus 2002 Tallinnas. Saku Suurhalli ümber kerkis euroküla ja kogu ettevõtmise eelarveks kujunes ligi 8 miljonit eurot. Õnneks on ka sissetulekuallikaid: maksavad sponsorid, riikidel on osalustasu ja mõistagi müüakse pileteid. Nii jäi lõpuks puudu 2 miljonit eurot, mis meil endal kinni maksta tuli.
Ent viimane aastakümme on lauluvõistluse korraldamise kulud täiesti taevasse viinud. Näiteks aastal 2010 tekitas Eurovisioni korraldus korraliku kaose Norra rahvusringhäälingu raamatupidamisele. Eelarveks kujunes 30 miljonit eurot, millest tagasi teeniti alla poole. Et vähegi paremini majandada, müüs Norra riiklik kanal enda valduses olevad jalgpalli MM-i õigused konkureerivale erafirmale.
Eriti suurelt võttis Eurovisioni ette Aserbaidžaan aastal 2012, ehitades spetsiaalselt ka täiesti uue kontserdihalli.
Lisaks sellele kulule maksis võistlus ise 60 miljonit eurot, korraldaja rahakotist võttis see 35 miljonit. Pole siis imestada, et Aserbaidžaan oli sunnitud osa raha võtma eelarverealt, mis tegelikult oli mõeldud riigi laguneva veevärgisüsteemi parandamiseks. Ent see riik tahtis tõesti väga võita ja Eurovisionit korraldada.
LOE KA: "La Forza" juhib ametlikku Eurovisioni ennustustabelit
Kõige kuluefektiivsemalt on viimasel kümnendil suutnud majandada Rootsi, kes korraldas Eurovisioni 2013 Malmös. Nad üritasid hoida kulusid 15-20 miljoni euro juures, samas tuua kohale võimalikult palju turiste, kes rohkelt kulutaks. See toimiski. Arvestades, et Eurovisioni teleauditoorium on 180 miljonit inimest, tekitab see korraldajamaale turiste ka pikemas perspektiivis. Ja nii saabki väita, et Malmö Eurovision võib olla ennast tänaseks täiesti plussi teeninud.
Möödunud aastal korraldas Eurovisioni Ukraina. Probleemides visklev riik pidi leidma 25-30 miljonit eurot. Palju sellest tänaseks on tagasi saadud, veel ei tea. Üks Eurovisioni lauluvõistluse korraldamise põhiprobleeme ongi see, et kogu võistlus tuleb üles ehitada loetud kuude jooksul, mitte aastatega, nagu näiteks olümpiamängud. Ja mõju korraldajamaale on pikaajaline.
LOE KA: Testi, milline Taylor Swifti lugu sa oled
Raha on seega vaja palju ja kiiresti. Pöörased LED-põrandad ja seinad on saanud selle ürituse kohustuslikuks elemendiks. Pole mingit võimalust, et produktsioonilt erilist kokkuhoidu paistaks. 15-25 miljonit eurot läheb võistlus maksma niikuinii. Tänavuseks võistluseks Portugaliks on esialgne eelarvesuurusjärk 23 miljonit. Ehk siis - kulud on Tallinnas toimunud Eurovisioniga võrreldes tänaseks minimaalselt kaks kuni kolm korda suuremad.
Malmö näitel võiks turistide arvelt tagasi teenida. Paraku pole meil piisavalt suurt kontserdihalli. Viimastel aastatel on show toimunud saalides mahutavusega 10-20 tuhat inimest. Saku halli mahuks 8000, ent hiigellava korral tunduvalt vähem.
Elina Nechayevat peavad kihlveokontorid võidusoosikuks. Samas ka nemad eksivad. Õnneks või kahjuks?
