2014. aastal pani Lõuna-Korea kunstnik Woopsyang alguse mitte-midagi tegemise võistlusele, mille populaarsus on aastatega aina kasvanud. Võistlust kirjeldatakse aga kui visuaalkunsti või performance'it, millel igati üllas eesmärk: juhtida tähelepanu ületöötamise probleemile ning propageerida vaimse tervise eest hooltsemist. Võistlusest osavõtjate ja pealtvaatajate hulga tõttu tekib festivali ümber suisa minilinn. Küll aga on mitte midagi tegijatel väga oluline sõnum: mitte millegi tegemine ei ole aja raiskamine.
Üritus leiab aset Seoulis, Gyeongbokgungi palee ees ning kümned ja kümned inimesed istuvad melu keskmes märgadel joogamattidel ning vaatavad tühjusesse. Mõned neist kannavad arstide või hambaarstide kostüüme, mõned istuvad pintsakus, teised kehastavad tudengeid. Võistluse eesmärk on mässata ühiskonna vastu, kus puhkamist ja mitte midagi tegemist peetakse halvaks ning inimesed töötavad tihti end kurnatuse absoluutse piirini - vajuvad kokku, kaotavad töövõime või peavad tegelema elukestvate tervisehädadega. Rääkimata sellest, et eraelu laguneb või puudub täielikult.
Võistluse reeglid on pealtnäha imelihtsad: ära tee mitte midagi. Kui aga juhtub, et jääd magama, oled koheselt diskvalifitseeritud. Osalejatele on külge ühendatud südamemonitorid, mis jälgivad nende südametööd. Võistleja, kellel on ürituse vältel kõige stabiilsem pulss saabki võitjaks.
Lõuna-Korea on kurikuulus oma äärmiselt karmi ja konkurentsirohke töökultuuri poolest. Maailma kõige pikemad töötunnid ongi just selles riigis. Olgugi, et 2018. aastal võeti vastu seadus, mis piirab töönädalat 52-le tunnile, on ületöötamine ning kurnatus inimeste seas äärmiselt tavaline ning sealjuures ka väga tõsine probleem. 2023. aastal tehti riigis ettepanek tõsta nädalaste töötundide hulk taas 69-le, kuid inimesed seisid tugevalt selle vastu ning lõpuks otsustati ettepanekust taganeda. Möödunud aastal tehtud uuringus selgus, et näiteks Eestis on inimeste töönädal keskmiselt 38 tunni pikkune, ehk 7,6 tundi päevas, viis korda nädalas.
Ka õpilastel ja tudengitel on Lõuna-Koreas maailma kõige kõrgem stressitase. Sealsete õpilaste elu kirjeldatakse kui "hariduspalavikku", mille tunnusteks on pikad koolipäevad, millele järgnevad kohe ka eraakadeemiad või eratunnid, huvialatrennid ja kodused tööd. See tähendab, et õpilased õpivad ja tegelevad enesearenguga kogu aeg, välja arvatud hetkedel, mil mõneks tunniks magama saab minna. Ka uneaeg on õpilaste seas maailma kõige lühem - mõndadel puhkudel saavad põhikooliõpilased magada vaid 5 tundi öö kohta ning kõrgemas haridusastmes uneaeg aina lüheneb.
2022. aastal viis Lõuna-Korea läbi uuringi 19-34-aastaste seas ning tulemustest selgus, et üks kolmest noorest inimesest on möödunud aasta jooksul läbipõlemist kogenud. Põhjusteks loetlesid uuringus osalised näiteks ärevust tulevase karjääri loomise ees (37,6%), ületöötamist (21,1%), töö- ja ebaelu tasakaalu ebakõlasid.
Just sellele probleemile püüab mitte midagi tegemise võistlus tähelepanu tõmmata. Varasemalt on võistlust peetud ka näiteks Tokyos, Taipeis, Bekingis ja Rotterdamis. Võistlejad reisivad kohale üle maailma. Ka sel aastal leidus osalejate seast inimesi näiteks Prantsusmaalt, Nepaalist, Lõuna-Aafrikast, Vietnamist ja Malaisiast.
Esikoha sai sel korral Valentina Vilcjes, kes on sündinud tšiilis, kuid on juba mõned aastad Lõuna-Koreas elanud ja töötanud. Ta töötab psühholoogilise nõustajana ning selgitas, et võttis võistlusest osa, et lõbutseda ja samal ajal ka mitmete patsientidega kogemust jagada.
"Ma tahan oma patsientidele meenutada, kui oluline on mitte millegi tegemine ning lõõgastumine ja kui positiivselt mõjub see vaimsele tervisele," sõnas Valentina võidutrofeed vastu võttes.
