Pühapäevahommikuses saates "Hommik Anuga" olid sel korral platsis "Sipsiku" tegijad Ott Sepp, Hugo Malmsten, Elo Mirt Oja ja režissöör René Vilbre. Kes kõik rääkisid lõbusatest ja keerulistest seikadest "Sipsiku" valmimisel.
Saates arutles Vilbre, milline on õige Sipsiku hääl. Päris ühte õiget vastust ei olnud, sest "Sipsiku" raamatut lugedes kujutas iga üks oma peas, milline võiks olla Sipsiku hääl. On ta poiss, on ta tüdruk või hoopis üldse sootu.
Pika mõtlemise järel jõuti järeldusele, et Sipsikule sobibki selline natuke karusema väikse poisi hääl ehk Ott Sepa hääl.
Ka Ott nõustus Vilbrega. "Ma olin valmis seal Buratinot ja kõiksugu värke tegema. Ja lõpuks jõudsime selleni, et võib-olla ei olegi vaja mingit porgandihäält teha, et äkki see Sipsik on minus olemas, et pigem oleks orgaaniline ja ehe. Et suudaksin Sipsiku mõtted ja tunded välja tuua nii nagu ma ise olen."
Anu ütles, et ega see ei kõla kuigi lõbusa tööna, millega Ott nõustus. "See oli kohutav, seal on veri ja higi ja pisarad ja valu," siis pidi Ott tõdema, et rääkimine ei olnudki see kõige raskem osa siin. "Põrgvärk, Sipsik ju laulab siin filmis, tal on mitu laulu. Ma ütlesin kohe, et ma ei ole siin see kõige parem laulja, mille peale öeldi, et pole hullu ja ega Sipsik ei pea ka olema. Siis tuleb Ewert Sundija, pagana perfektsionist, oma lauludega. Ma käisin neid mitmeid kordi uuesti sisse laulmas, see protsess oli palju pikem kui kogu Sipsiku rolli tegemine. Mäletan küll, kuidas Ewert tuli heliputkasse, et oota, ma laulan ise ette ja laulis selle sellise kergusega ära. Oskaks ma laulda, oleksinma ka võib-olla poole tunniga sisse laulnud ja ära läinud. Aga ma ei oska laulda."
