Mõni aeg tagasi mõtiskles Sky.ee portaal teemal, miks kodumaised etno-, indie- ja pärimusmuusikabändid saavad väärilist kiitust justkui ainult välismaalt. Kuigi näiteks Trad.Attack! ja Zetod on pikka aega olnud väga populaarsed, sealhulgas ka näiteks koosseis Kuuluup, aga tiitleid ja esiletõstmisi tehakse neile artistidele justkui roukem väljaspool Eestit.
Näiteks pälvis Mari Kalkun maineka briti väljaande The Guardiani tunnustuse, kus tema 2017. aastal ilmunud plaat maailma parimate albumite TOP 10-sse valiti. Näiteid sellistest seikadest on veelgi.
Maarja Nuut arvas, et Eesti pärimuskultuur on suur ja imeline koht kust inspiratsiooni ammutada ja selle kasutamine on artistidele kindlasti suureks tugevuseks. “Ma arvan, et muusikud, artistid, bändid, kes teevad peavoolust kõrvaleastuvat muusikat, neil on mõnevõrra kergem silma paista,” arvas ta.
“Mulle tundub, et Eestist tulebki väga palju andekaid muusikuid ja meie pärimuskultuur on väga rikas, suur pagas kust inspiratsiooni ammutada,” kirjeldas Maarja ning leiab, et pole see žanr Eestis nii vaeslapse rollis midagi: “See on täiesti peavoolu välja murdnud ja see on väga eripärane, mida mujal riikides ei ole.”
Kui rääkida kiusatusest minna väidetava kergema tunnustuse ja edu saamise nimel ja hakata näiteks populaarmuusikat viljelema sõnab “Ruum” ehk Hendrik Kaljujärv muiates: “Ma ei oska teha popmuusikat.” Sellega nõustus ka Maarja: “Me teene seda, mis me oskame. Mina oma nina kuhugi mujale toppima ei hakka.”
“See ei ole vist päris nii ikka, et võtan kätte ja teen poppi ja metalit. Inimesed teevad ikka seda, mis nende seest tuleb,” sõnas Hendrik.
“Kui sa muusikamaailmas tegutsed, on pidevalt neid kammitsusi, mis panevad sind mõtlema ja kalkuleerima, aga ainus, mis on kõige olulisem on see, et teed seda, millesse sa ise usud. Keegi teine ei saa sulle midagi öelda,” rõhub Maarja oma muusika seotusele tema hinge ja olemusega.
Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv on tegutsenud alates 2016. aasta teisest poolest ning tänavu valmis nende esimene ja suure hingega tehtud plaat pealkirjaga “Muunduja”. Album on tõesti suurepärane ning teenitud tiitlit vääriv. Eriliselt paistab silma albumi moderne kõla ja harmooniline kokkukõla nii elektroonilise kui analoogilise muusika vahel. Leitud on suurepärane tasakaal tänapäevaste võimaluste ja pärimusmuusika vahel.